Kaemus: narkorulett Poola moodi

Marju Lina
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kaks vaest rumeenlast” Tallinna Linnateater.
“Kaks vaest rumeenlast” Tallinna Linnateater. Foto: Siim Vahur

D. Masłowska / H. Toompere jr
“Kaks vaest rumeenlast”
Tallinna Linnateater

On talveõhtu. Metsatukk. Ford Fiesta kapotil on kenake lumemüts. Sohver (Kalju Orro) kohmitseb pakendist harjakese, vahib viivu kileümbrist ja heidab selle tagantkätt puude vahele. Keskendunult lund roobitsev mees ehmub, kui tema auto tagauksest kargab välja närakas kampsunis punnissilmne võõras (Argo Aadli), kes avab hammastest pooltühja suu ning laseb kuuldavale hüsteerilise ja paiguti arusaamatu vada, millest võib aimata üht: viige meid Krakowisse, mu naine hakkab sünnitama.

Nii algab Linnateatri lavastus, mille algne pealkirjaversioon oli “Kaks poola keelt kõnelevat vaest rumeenlast”. Noh, rumeenlased nad tegelikult ei ole, need mõistetamatu jutumulinaga mees ja naine (Hele Kõrve), kes mõnda aega autost välja ei tule. Aga kui tuleb, siis näeme, et rätik ta peas on seotud mosleminaise moel ja kampsuni all punnitab beebikõht. Viimane, nagu rumeenlaseks oleminegi, on jama. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles