Kõik me kannatame (ära) ehk 44 kilomeetrit toovad “Lõpuks koju”

50 vaprat võtsid Robert Salepi juhtimisel ­ette 44-kilomeetrise maratoni. Foto: Ain Liiva

Teise jõulupühani on nädalaid. Inimesed ütlevad, et olen hulluks läinud. Aga ma ei pelga: sügisel jooksin poolmaratoni. Duubeldan 21 kilomeetrit – pole midagi hullu.  Mida lähemale esimest korda toimuv sotsiaalne maraton “Lõpuks koju” jõuab, seda enam tuleb ka närv sisse. Aga mul on kolm õlekõrt.

Kaks nädalat enne – sõbrannad ütlevad, et kuna kavatsen minna teekonnale Käsmu–Võsu–Haljala–Veltsi–Rakvere, pole mu mõistusega kõik korras. Trehvan aeroobikatreener Merlet, kelle entusiasmi olen alati kadestanud, ja temagi on murelik. Mina mitte. Veel.

Kaks päeva enne – jõululauas ei lähe midagi alla. Vahin iga tunni tagant ilmateadet.