Maksumuudatuste mõju pensionäridele

FOTO: Erakogu

Heljo Pikhof.

Koos uue aastaga on startinud ka Eesti viimase aastakümne kõige kaalukam reform, milleks tulumaksureform kahtlemata on. 2018. aastal rakenduvad maksumuudatused toovad kasu palgasaajate valdavale osale, aga ei jäta puudutamata ka pensionäre. Kuna nii reformi kui ka pensionide maksustamise teemal on olnud üksjagu segadust ja meediamüra, on igati põhjust asjad just eakamate inimeste vaatepunktist täpsemalt lahti seletada. Seda enam, et riigikogu kiitis detsembri keskel heaks seadusmuudatused, mis lihtsustavad pensionäride asjaajamist ning pakuvad soodsama lahenduse töötavatele pensionäridele.

Nüüd siis puust ja punaselt, mida maksureform pensionidega teeb. Esmalt seda, et kõik 500 eurost väiksemad pensionid on 2018. aastal maksuvabad. Kuna tulumaksuvaba miinimum kerkib 500 eurole kuus ja 6000 eurole aastas, kaob jaanuarist pensionäride täiendav maksusoodustus.

Teisisõnu: kui inimese pension jääb alla 500 euro, ta ei tööta ega pole saanud ka muud maksustatavat tulu, saab ta oma pensioni täies ulatuses kätte. Kui arvestada, et siiani olid maksuvabad kuni 416 euro suurused pensionid, siis võidavad kõik need, kelle pension jääb 416 ja 500 euro vahele.

Et inimesi mitte koormata, seadustas parlament uue korra, mille järgi ei pea suurem osa pensionäridest enam esitama sotsiaalkindlustusametile avaldust maksuvaba tulu arvestamise kohta. Avaldus loetakse automaatselt esitatuks kõigil neil riikliku pensioni saajatel, kel puudus 2017. aastal muu sissetulek. See säte laieneb ka hooldekodudes viibivatele pensionäridele, keda on üle Eesti ligi 8500.

Et inimesi mitte ­koormata, ­seadustas parlament uue korra, mille järgi ei pea ­suurem osa ­pensionäridest enam esitama sotsiaalkindlustus­ametile avaldust maksuvaba tulu arvestamise kohta.

Töötavate pensionäride huvides parandati samuti seadust. Kui varem said nad oma maksuvaba tulu avalduse esitada ainult ühte kohta, siis nüüd on neil õigus esitada kaks avaldust: üks sotsiaalkindlustusametile ja teine tööandjale ehk siis jagada oma 500 euro suurune maksuvaba tulu sotsiaalkindlustusameti ja tööandja vahel. Viimane kindlustab selle, et inimesed saavad oma maksuvabastuse kätte igas kuus, mitte hilisema maksutagastusena 2019. aastal pärast tuludeklaratsiooni esitamist.

Olgu siinkohal näiteks inimene, kes saab 300 euro suurust pensioni, millele lisandub sama suur palk, ja kes on maksuvaba tulu avalduse esitanud vaid sotsiaalkindlustusametile. Tema pensionilt tulumaksu kinni ei peeta, kuna maksuvaba tulu (500 eurot) on pensionist suurem. Selline pensionär saab igas kuus kätte 540 eurot, sest tema palgast arvatakse 60 eurot maksudena maha. Sel juhul on ta maksnud aastas 480 euro võrra enam makse, mis ta saab riigilt pärast 2018. aasta tulude deklareerimist 2019. aasta märtsis tagasi.

Teise näite korral on pensionär, kelle töötasu ja pension on mõlemad 300 eurot, esitanud avalduse nii sotsiaalkindlustusametile kui ka tööandjale, esimesele 300 euro ja teisele 200 euro ulatuses. Sel juhul saab ta igas kuus kätte 580 eurot ning tagasimakset maksuametist pole oodata.

Oluline on teada, et maksustamisele ei kuulu sotsiaalkindlustusameti makstavad hüvitised. Sellesse loetellu kuuluvad näiteks üksi elava pensionäri toetus, mitmesugused peretoetused, puudega inimeste sotsiaalteenused ja kõikvõimalikud hüvitised proteeside, abivahendite, retseptiravimite eest. Tähelepanelik tasub olla mitmest kohast tulu saajatel, kellele rakendub aastapõhine maksuarvestus. Aastatulu arvestamisel lähevad maksustamisel arvesse näiteks üüritulu, dividendid, vanemahüvitis, haigushüvitis, pensioni väljamaksed II ja III sambast.

Kõik need, kelle aastatulu on 2018. aastal kokku kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, saavad aastas arvestada 6000 euro suuruse maksuvaba tuluga. Teisisõnu on väiksema palgaga pensionärid nii-öelda võitjate poolel. Võrdluseks – enam kui 70 protsenti töötajatest teenib meil praegu alla keskmise palga.

Sotsiaalkindlustusamet on välja arvutanud, et laias laastus ei mõjuta maksumuudatused rohkem kui poolte pensionäride puhul summat, mis nad kätte saavad. 40 protsenti pensionäridest võivad jälle arvestada lisarahaga, mis jääb vahemikku 1–16,8 eurot.

Jah, suure sissetulekuga pensionärid mõnevõrra rahas kaotavad (kättesaadav summa hakkab muutuma siis, kui kuu sissetulek ületab 1352 euro piiri).

Jõukamaid pensionäre, kes enamasti käivad ka tööl, on pensionäride seas üle kuue protsendi. Seni on nurisenud üksikud hea palgaga pensionärid. Siinkohal tasub meenutada, et Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus inimestel on võimalik korraga teenida täispalka ja -pensioni.

Teisalt ei saa pidada õiglaseks praegust olukorda, kus isegi alampalk on maksustatud. “See on lubamatu. Maksupoliitika nurgakiviks peaks olema see, et riik ei maksusta sissetulekut, millega pole võimalik ära elada,” on öelnud Indrek Neivelt. Reformi eesmärk on tuua Eesti ühiskonda juurde tasakaalu ja hoolivust ning parandada madalapalgaliste inimeste elujärge.

Jutud uue süsteemi keerukusest on suuresti liialdatud. Igal juhul tuleb riik siin pensionäridele appi. Sotsiaalkindlustusamet alustas juba novembris pensionäride personaalset informeerimist. Samuti saab nõu ja abi küsida sotsiaalkindlustusametist ja maksuametist ning kindlasti leiab väärt infot mõlema ameti kodulehelt. Ühegi reformi elluviimine ei kulge täiesti valutult, aga pole kahtlustki, et asjad loksuvad peatselt kenasti paika.

Tagasi üles