Sven Sildnik: “Seksi propageerimine nurjunud eluvormide hulgas on vastutustundetu”

FOTO: Erakogu

Sven Sildnik alias (:)kivisildnik.

Rakvere linnavolikogu kultuurikomisjoni vastne liige Sven Sildnik alias (:)kivisildnik on küll Rakvere juurtega mees, ent peaasjalikult ajab kultuuriasju mujal. Kirjutab ja kirjastab. Rakvere geifilmifestivali peale aga kulturnik kätt püksi ajama ei hakka.

(:)kivisildnikku küll Rakveres igapäevaselt askeldamas ei näe, kuid siinsesse kultuuriellu lubab otsese ütlemisega mees panustada ka kaugelt ning selles järeleandmisi ei tee.

Olete Rakvere linnavolikogu kultuurikomisjoni liige. Kas ettepaneku liikmeks asuda võtsite kõhklematult vastu?

Sekunditki kaalumata võtsin pakkumise vastu, ma olen žüriides istunud ja ­tean, kui raske on leida inimesi, kes midagigi teaksid kultuurist, eriti kirjandusest.

Selliseid inimesi lihtsalt ei ole olemas. Kui ma oma ekspertiisi ühiskonna huvides ei kasutaks, siis oleks see minust väga julm ja ülekohtune. Mul on ikkagi absoluutne kirjanduslik kuulmine.

Lisaks paarisaja väärtraamatu kirjastamise, toimetamise ja koostamise kogemus. Kellel on selline kogemus?

Valimistel tegutsesite rohkem Pärnu kandis. Millisena näete oma rolli Rakvere kultuurielu edendajana?

Terve mõistus on igal alal rakendatav, ka kultuuris ning Rakveres. Seda uut ideed tuleb ilmtingimata katsetada. Kõike muud on juba proovitud. Võtame Virumaa kirjandusliku renessansi käsile, Väike-Maarja parnass ei saa olla ühe väärika maakonna kirjanduselu kõrghetk. Kõrghetk peab olema täna. Täna ja kõik.

Kas järgmistel valimistel võib teid Virumaa vali-mind-meeste ridades kohata?

Kui linnapead on väga vaja, võin aidata. Olen südamelt hea inimene.

Olete Rakverest pärit, kuid kuivõrd kursis hoiate end siinse eluoluga?

Hoian ennast kohaliku kirjanduseluga kursis, majandusse ja seltskonnaellu ei ole süüvinud. Regulaarselt kuulan üle pinginaaber Ulvarit – ma tean teist kõike.

Millega teie meelest tuleb väikelinnadel kultuuriküsimustes enim rinda pista?

Sama jama igal pool, pole piisavalt prohve, pole annete väljaselekteerimist ega arendamist, pole funktsionalismi ega strateegiat. Virumaa kultuurielu ei ole erand, see on osa mandunud euroopast.

Hiljuti toimus Rakveres seksuaalvähemuste filmifestival, mida ilmselt korraldatakse taas. Kas komisjoni liikmena tõstate käe selle ürituse poolt või vastu? Miks?

Kätt püksi ma selle idee peale küll ei aja. Seks on üldse üle hinnatud ja vääriti mõistetud. Lugege mu “(:)kehakultust”, mis on nõrgal, lollil ja koledal inimesel seksiga tegemist? Seks on luksuskaup, kui paljud meil siis korralikes itaalia ülikondades ringi jalutavad ja kellel keha seksi välja kannab? Enamus ei kõlba ajateenistussegi, mis neil voodisse asja on? Seksi propageerimine nurjunud eluvormide hulgas on vastutustundetu, seks käib neil üle jõu ja tekitab ainult frustratsiooni. See on piinamine. Õnneks inimesed tegelevad seksiga järjest vähem ja vähem, uuringute järgi on kümne aastaga seksimine vähenenud 10%. Masturbatsioon on liberaaldemokraatlik rahuldusviis, seks on igand.

Mida viimati Rakvere teatris vaatamas käisite?

Ma ei käi teatris, pole aega. Korra käisin pärnus teatris, ei kuulnud viiendasse ritta, mida näitlejad räägivad, keegi ei olnud klassikalisest tükist aru saanud, noorte näitlejate ja lavastajate tase on nii kohutavalt halb, et nad võivad p...sse minna, nii et suled sahisevad.

Oma meelelahutusvajaduse saan rahuldatud teleka abil ja kunst käib teatritel tänapäeval üle jõu, loodan väga, et Rakvere teater on meeldivaks erandiks.

Kuidas on teie meelest lood kultuuri ja selle puudumisega Eestis laiemalt? Millest on meil puudus?

Pole eksperte, pole eesmärke, pole plaane ega vahendeid plaanide teostamiseks – käib mingi arutu ja piinlik sagimine. Jälk. Kirjanikupalgale võetakse keegi Kaldmaa ja aastapreemia antakse harrastuspoeedist kalurile, see on mandumise meistriklass.

Millega tegeleb hetkel kirjanik (:)kivisildnik?

Kirjanik (:)kivisildnik tegeleb raamatute kirjutamise ja kirjastamisega. Mul on kolm kirjastust: ji, mm ning Armastus. Maailmameistrikarjäär on edukalt lõppenud, kirjutan sellest romaani “(:)maailmameister ja Margarita”, treeningud jätkuvad rutiinist, sammulugeja väitis, et olen kahe nädalaga läbinud 400 kilomeetrit, see on NY-st Bostonisse, peaksin ennast liiklusvahendina arvele võtma.

Kui tahate poole aastaga 30 kilo alla võtta, küsige minult, kuidas seda teha. Lasin kujundada raamatukaaned teosele “(:)minu särgikollektsiooni aarded” ja paiskan kohe müügile Juhan Liivi seni avaldamata armastusromaani “Kuhu asjad mõnikord kaovad”.

Mis te naistest arvate?

Naised on klassika ja klassikat ma armastan.

Tagasi üles