Merly Raudla.

FOTO: Meelis Meilbaum

Õhtune aeg ujulas. Ootan oma jumbut, kes eemal iseseisvumise mõttes ise endale vammuseid selga ajab. Kellaaeg on selline, et sulistama tulijaid enam väga oodata ei ole. Aga siiski. Saabub vanem härra, portfell pihus. Pärast seda, kui tüüp juba tükk aega administraatoritega vestelnud on, kikitan kõrvu. “Miks ma palja ülakehaga pean minema? Tahate mu ülakeha näha, jah? No ma võin näidata ka,” seletab vanem mees, uhkusenoot hääles. “Puhta T-särgiga basseini minna on sama hügieeniline kui puhta ihuga.” Kõhetu kehaehitusega mees ei jäta jonni.