Küll need külmad talved tagasi tulevad

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta jaanuaris juhtus Sahara kõrbes midagi sellist, mida 40 aasta jooksul oli ette tulnud vaid kahel korral – kõrbeliivale laotus kohatine lumevaip. Samal ajal valitsesid põhjamaises Eestis plusskraadid, sadas vihma ja nii hämarasse päeva lisas tumedust must maa.
Selle aasta jaanuaris juhtus Sahara kõrbes midagi sellist, mida 40 aasta jooksul oli ette tulnud vaid kahel korral – kõrbeliivale laotus kohatine lumevaip. Samal ajal valitsesid põhjamaises Eestis plusskraadid, sadas vihma ja nii hämarasse päeva lisas tumedust must maa. Foto: Meelis Meilbaum, Reuters, montaaž Toomas Erapart

Klimatoloog Ain Kallis vaatab tagasi veel jaanuari alguses valitsenud hilissügisesega sarnanevale talveilmale ja ütleb, et neid aastaid, mil detsembris on muru niidetud, on olnud ennegi.

Kas 2017/2018. aasta talv on viimase paari eelneva aasta omast erinev? Jaanuari algus pakkus palju sellist, mis pole üldse mitte talvekuule omane: kohati 5–6 kraadi sooja, neli päeva, mil päeva jooksul valgeks ei läinudki, lilled puhkesid õide ja pajuurvad paisusid ning metsas sai veel seenel käia. Miks meie ilm on selline vimkasid täis?

Tänavune talv on seni olnud tõesti väga soe. See on juba viies normist soojem talv järjest. Eelmine soojade talvede rida oli 1988. aasta talvest 1993/1994. aasta talveni. On varemgi kalendritalve esimesel kuul ehk detsembris muru niidetud ja seenel käidud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles