Küll need külmad talved tagasi tulevad Kas ilm on hukas?

FOTO: Meelis Meilbaum, Reuters, montaaž Toomas Erapart

Selle aasta jaanuaris juhtus Sahara kõrbes midagi sellist, mida 40 aasta jooksul oli ette tulnud vaid kahel korral – kõrbeliivale laotus kohatine lumevaip. Samal ajal valitsesid põhjamaises Eestis plusskraadid, sadas vihma ja nii hämarasse päeva lisas tumedust must maa.

Klimatoloog Ain Kallis vaatab tagasi veel jaanuari alguses valitsenud hilissügisesega sarnanevale talveilmale ja ütleb, et neid aastaid, mil detsembris on muru niidetud, on olnud ennegi.

Kas 2017/2018. aasta talv on viimase paari eelneva aasta omast erinev? Jaanuari algus pakkus palju sellist, mis pole üldse mitte talvekuule omane: kohati 5–6 kraadi sooja, neli päeva, mil päeva jooksul valgeks ei läinudki, lilled puhkesid õide ja pajuurvad paisusid ning metsas sai veel seenel käia. Miks meie ilm on selline vimkasid täis?

Tänavune talv on seni olnud tõesti väga soe. See on juba viies normist soojem talv järjest. Eelmine soojade talvede rida oli 1988. aasta talvest 1993/1994. aasta talveni. On varemgi kalendritalve esimesel kuul ehk detsembris muru niidetud ja seenel käidud.

Niisuguseid sooje talvekuid on esinenud Eestis ka varemail sajandeil. Võttes lahti monograafia “Eesti kliima minevikus ja tänapäeval” (2013), leiame kaugete aastate lehtedest selliseid uudiseid: “31. jaanuar 1887. Lumi sulas ära, täieline suvi käes”; “Juba 26. jaanuar, aga lume hakatust pole veel kusagil näha” (1869); “1863. Tallinnast, 30. jaanuaril. Kui palju vanemaid inimesi peaks veel leitama, kes säherdust talvet mäletavad näinud olevat, kui meil tänavu käes on. Talve läbi on ju märtsi- ja aprillikuu!”

Sooja talve järel tuleb suure tõenäosusega soe või soojapoolne kevad.

Midagi pole täiesti uut siin taeva all ...

Kas tänavune sügistalv on pakkunud mõne nähtuse, mis tuli teilegi üllatusena?

Ei, midagi väga eriskummalist meie ilmastikus meelde ei jäänud.

Muidugi pakub klimatoloogile huvi Eesti selle sügise sajurekord – keskmine vihmakogus 268 millimeetrit (norm 201 millimeetrit).

Kas tänapäeval kehtib veel ütlus, et ega tali taeva jää? Jah, Lääne-Virumaal sadas paar aastat tagasi lumi maha 17. juunil, kuid ega seda siis saa talveks nimetada. Ootamatult tekkinud lumevaip oli kiiresti ka kadunud.

Eesti kliimat iseloomustab väga suur muutlikkus.

On aastaid, kui lumi tuli maha novembris ja läks mai esimestel päevadel, on sellised talvesid, kus püsivat lumikatet praktiliselt ei tekigi. Kõigi aegade (see tähendab alates 1865. aastast) külmim näärikuu oli Tartus 1987. aastal, kõige soojem aga juba kahe aasta pärast.

Ülisoojale 2006. aasta detsembrile järgnes soe jaanuar ning edasi juba väga külm veebruar.

Taolisi näiteid leiab meie kliimaloost palju.

Kas sellised üldjuhul soojad ja lumeta talved ongi nüüd meie reaalsus, millega tuleb leppida metsamehel, kes ei saa metsast puid kätte, ja põllumehel, kelle talivili vettinud põllul hävib?

Arvatavasti tuleb sageli selliste talvedega leppida ja loota, et tulevad tagasi normaalsed, see tähendab külmad talved. Küll nad tulevad.

Millist kevadet ja suve võib sellise vesise ja sooja talve pealt ennustada?

Sooja talve järel tuleb suure tõenäosusega soe või soojapoolne kevad.

Põllumees loodab parimat, kuid peab valmis olema ka halvimaks

Olav Kreen on teraviljakasvataja, kelle töö tulemus sõltubki enam kui 50 protsendi ulatuses ilmast, mis ei ole kunagi ühesugune, vaid muutuv ja ettearvamatu. Teatud looduse märke jälgides võib ju ennustusi teha, aga alati ei lähe need täppi. See teeb põllumeeste elu keeruliseks, aga ka huvitavaks.

“Ja aitab minu enda jaoks kinnistada mõtet, et need põllumehed, kes soovivad ja suudavad meid ümbritsevat loodust ning selle pidevat muutumist aktsepteerida ning oma tegemisi sellesse suurde süsteemi sobitada, jäävad pikaks ajaks püsima,” ütles Kreen.

Pikemalt tagasi vaadates – enam kui kümme või isegi sada ja pluss aastat – ei julgenud ta öelda, et just nüüd on midagi vussis. “Mäletan koolipõlvest talvesid, kus oli lund, ja ka talvesid, kus suuski ei saanudki alla. Aastaid sinna on üle kolme­kümne tagasi,” meenutas põllumees.

On olnud talv, kus novembris oli väga külm ja maad kattis paks lumi, mis aastavahetuseks kadus, ja kuni kevadeni oli temperatuur pidevalt nullilähedane. “Või meenutagem, kui palju on olnud talvesid, kui Tartu maraton pole saanud toimuda.”

Aga kuidas see mõjutab taimi, eriti kultuurtaimi, millelt põllumees tahab saaki saada?

Taliviljade (nii teravilja kui ka talirapsi) arenguloogika on selline, et sügisel peavad need kasvama nii suureks, et suudavad varuda endasse toitaineid talve- ehk puhkeperioodi üleelamiseks. Kõige halvem on, kui planeeritud puhkeperioodil toimub elutegevus nii, et varud kulutatakse ära.

Teine halb variant on see, et taime rakumahlad külmuvad ära, nii et taimerakud hävivad ja hävib kogu taim. Kui hävib osa taimest (näiteks nisu või rapsi lehed), aga säilib vähemalt niipalju, et taime seest saavad uued pungad arenema hakata, pole asi veel kõige hullem.

Sellest tulenevalt pole temperatuurid nulli lähedal või mõni kraad üle nulli väga halvad, sest taimed ei hakka veel kasvama ning ka taimekahjustajad ei ole väga arenemisvõimelised.

“Praegune nii-öelda soe periood ei ole veel nii pikk olnud, et taimed oleksid oma talvevarud ära kulutanud, aga nad on kulutanud neid tavapärasest pisut rohkem ja on seetõttu ka edaspidiseks pisut külmaõrnemad,” kõneles Kreen, lisades, et see on puhtalt tema hinnang.

Et sügiskülv jäi mullu sügisel tavapärasest hilisemaks ja vili läks talvituma algsemas arengufaasis, on risk kehvemaks talvitumiseks seda suurem.

“Aga kuna on alles jaanuar ja sisuliselt on kaks kuni kolm kuud talve veel ees, pole mõtet liigselt muretsema hakata,” ütles teraviljakasvataja optimistlikult ja lisas, et eks põllumehena loodab ta parimat, aga peab olema valmis ka kõige halvemaks.

2017. aasta sügistalv arvude keeles

  • Sajune detsember – Eesti keskmine sajusumma 78 mm (146% normist). Arvestades perioodi 1961. aastast alates on see 6. koha vääriline. Sama sajune detsember oli ka 1980. ja 2010. aastal.
  • Soe november – Eesti keskmine õhutemperatuur 3,3 kraadi (norm 1,4 kraadi).
  • Sajune oktoober – kõige sajusem kuu 2017. aastal. Eesti keskmine sajusumma 115 mm (156% normist). Perioodil 1961. aastast alates on see 5. koha vääriline. Esimene lumesadu 22. oktoobri õhtul Lääne-Virumaal, kuid lumi sulas kiiresti. 26. oktoobri hommikuks oli Mandri-Eestis enamikus kohtades maa valge.
  • Kõige paksem lumikate Tõraveres 6. detsembril – 19 cm.

Allikas: riigi ilmateenistus 

Heitlik talv sunnib kehalise kasvatuse õpetaja paindlikkusele

Rakvere gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Alar Madilaineni sõnul suusatunnid olenevalt võimalustest ikka toimuvad, kuid ilmaolud on viimastel aastatel tõepoolest sellised, et väga kindlaid plaane teha ei saa.

“Tingimused pole nagu Norras või Rootsis, aga peame hakkama saama,” nentis õpetaja ning tõi näiteks, et kui lund vähegi tuleb, siis laenutatakse mootorsaan ja sõidetakse kooli juures kasvõi lühikesed rajad sisse, et just nooremad õpilased seal oma suusatunnid tehtud saaks.

Siiski minnakse talvisel ajal värske õhu kätte liikuma ka lume puudumisel, suusatamine asendatakse aeroobse jooksutrenniga või pannakse poisid näiteks staadionil jalgpalli mängima. “Et ikka värske õhu kätte saaks, muidu hoiame lapsi talvel sisetingimustes,” põhjendas Madilainen.

Viimase aja ilmatembud meil ja mujal

Öö saabus keset päeva – 17. oktoobri keskpäeval hakkas kiiresti pimenema, põhjuseks madal pilvisus ning Eestini jõudnud Portugali tulekahjude suits, tahm ja osaliselt ka Sahara tolm. Päeva jooksul esines paljudes kohtades äikest.

Lumi Sahara kõrbes – 10. jaanuaril sadas Sahara väravaks kutsutud Alžeeria kõrbelinnas Aïn Séfras maha vähem kui kahe sentimeetri paksune lumikate. Piirkonnas mujal teatati kuni paarikümnest sentimeetrist sademetest. Tegu on väidetavalt kolmanda korraga 40 aasta jooksul, mil selline asi Saharas juhtub.

Külmalaine Hispaanias – Briti turistid said tõelise pettumuse osaliseks, kui olid talve eest Lõuna-Hispaaniasse Costa del Soli põgenenud ja seal tervitas neid sooja päikese asemel hoopis lumine ilm. Suur lumetorm, mis kattis Põhja-Hispaania paksu lumega, jõudis ka Lõuna-Hispaaniasse. 8. jaanuari õhtu oli selle aasta üks külmemaid terves Lõuna-Hispaanias. Samuti esines äikest ja lisaks lumele sadas ka lörtsi ja vihma. Eelmisel nädalal oli näiteks Alicante linna kandis olnud veel ligi 23 kraadi sooja.

Kuumalaine Austraalias – 7. jaanuaril mõõdeti maakera kõrgeimaks temperatuuriks 47,3 kraadi Austraalia suurima linna Sydney lääneosas. See oli suurim kuumus, mis Sydneys on ligi 80 aasta jooksul registreeritud. Kõigi aegade rekordkuumuseni siiski ei jõutud, sest 1939. aastal tõusis linnas temperatuur 47,8 kraadini.

 

Argo Rohtmets: mõni paar suuski on ikka müüdud

Rattabaasi üks omanikest Argo Rohtmets tõdes mõni päev tagasi, et kuna seni lund ei olnud, ei ole ka suusavarustuse müük hästi läinud. “Eks see selline emotsioonidega seotud toode on. Lund peab olema, siis tekib inimestel vajadus suuskade järele,” lausus Rohtmets, lisades, et mõne paari suuski on Rattabaas ikka müünud. “Nii drastiline asi ka pole. Aga vahe on märgatav, kas lumi on maas või mitte.”

Igal sügisel lähevad kõik suusavarustusemüüjad Rohtmetsa sõnul talvele vastu ikka mõttega, et maad katab valge vaip. “Kevadel saab jälle targem olla, kas tuli või ei tulnud,” lausus müügimees.

Ennustamatud talved ei tähenda siiski seda, et kauplus vaid kolm paari suuski müüki võtab, sest lumevaene talv tähendab paratamatult väiksemat nõudlust. Tänu headele kokkulepetele hankijatega õnnestub Rattabaasil laialdast valikut pakkuda.

Samas märkis Rohtmets, et see, kui suusad parasjagu müügiks ei lähe, ei tähenda, et mõnda teist kaubagruppi sellevõrra rohkem ostetakse. Pigem lihtsalt jaotub näiteks rataste hooldus pikemale perioodile. “Rattasõbrad on nii palju targemaks saanud, et suur hooldus tehakse sügisel-talvel, et kevadel ei peaks pikas järjekorras ootama,” kiitis Rohtmets rattureid, lisades, et sellise kombe võtavad aasta-aastalt järjest enam omaks ka tavaratturid. Siiamaani tavatsesid nii tegutseda pigem profid.

Tagasi üles