Priit Koppel - lapsepõlve kinni jäänud täismees

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Koppeli nätsupaberite kollektsioon täidab kaheksa margialbumit. Banaanikleepsud on omaette albumis.
Priit Koppeli nätsupaberite kollektsioon täidab kaheksa margialbumit. Banaanikleepsud on omaette albumis. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kes meist poleks lapsena kasvõi mõelnud kommipaberite kogumisest!

Ja olgem ausad – nii mõnigi maiuseümbris oli nii uhke, et seda ei raatsinud kuidagi ära visata. Mõni on aga ka täismehena pisikestes paberitükkides kinni. Küll mitte kommi-, vaid hoopis nätsupaberites. “Koguda võib kõike,” kommenteerib Priit Koppel, kellele kuulub Eesti suurim nätsupaberite kogu.

Rakverest pärit Priit Koppel, kelle karikatuurid laupäeviti Virumaa Teataja arvamuskülge ilmestavad, saab märtsi lõpus viiekümneseks. Päris vana mees juba, aga natuke varsa aruga. Kuidas muidu seletada seda, et teda huvitavad arvutite ja paberile pilapiltide – eks ole needki ju natuke poisikeselikud – sirgeldamise kõrval ka nätsupaberid ja banaanikleepsud.

Ise ütleb ta, et kolm viimast on temaga jäänud lapsepõlvest. Esimesed tema joonistatud karikatuurid avaldati ajalehes Säde ja ka populaarses ajakirjas Pikker juba siis, kui ta õppis neljandas klassis. Ning nätsupaberite kogumine sai alguse enam-vähem samal ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles