Eestlane Uus-Meremaa draamakoolis: Eliisil läks käiku plaan B

FOTO: Erakogu

Mitmekülgsel ja andekal Eliis Uudeküllil on Uus-Meremaa näitekoolis esimene õppeaasta läbi.

Mitmekülgsel ja andekal Eliis Uudeküllil on Uus-Meremaa näitekoolis esimene õppeaasta läbi. Suvevaheaja veetis ta sügistalvises Eestis. Filmis osaledes, puhates, endaga tööd tehes. Ilmtingimata unistades ja A-plaani seades. Ikka selleks, et näitlemismaailmas tippu pürgida.

Eliisiga (24) on juhtunud kuidagi niimoodi, et plaanid, mida ta on esimesena täituma seadnud, pole teps mitte tegelikkuseks saanud. “Algselt mu B-plaanid on A-plaanide asemel käiku läinud. Olen aru saanud, et mul ei tohi olla B-plaani,” ütleb neiu.

Eliis on eriline noor. Tüüpiline ka veidi. Kui ta 2012. aastal Rakvere reaal­gümnaasiumi lõpetas, otsustas ta aasta vabaks võtta ja maailmas ringi rännata. Nii põrutaski ta Itaaliasse lapsehoidjaks.

Naasnud, igatses Rakvere Linnanoorte Näitetrupis alustanud andekas neiu sisse saada lavakunstikateedrisse. Aga õnne ei olnud. Nii läkski käiku plaan B. Kogu elu tantsinud tüdruk astus Viljandi kultuuriakadeemiasse tantsu erialale, põhjusel, et see ala tundus näitlemisele kõige lähemal olevat.

Seal on selline tava, et võetakse käest kinni, käed asetatakse teineteise õlale. Ja siis ... pannakse ninad kokku. See on väga energeetiline. Sa jagad teisega oma hinge, see energialaeng on joovastav.
Eliis Uudeküll

Majas, kus elab kultuur, kuulis ta esimest korda Rootsi koolist, kus on põhirõhk füüsilisel teatril. Eliisil tekkis tohutu huvi. Ta oli rändamiseks veidi raha kõrvale pannud, kuid tõmbas reisiplaanidele kriipsu peale ja otsustas hoopiski proovida sellesse kooli õppima asuda.

Rootsis polnud ta kunagi käinud, keelt ei osanud silpigi. Ometi tegi ta Linköpingi lavakoolis katsed ära ja napsas endale viimase vaba koha. Seal saadud haridus oli väga mitmekülgne ja laiapõhjaline – improvisatsioon vaheldus liikumisega, maskiteater commedia dell’arte’ga.

Julgust minna ja teha pole igaühel. Eliis on seda usku, et kui üks uks sulgub, siis avaneb teine. Ka sel väikesel hapral neiul on olnud raskeid hetki, kuid siis mõtleb ta, et saab hakkama. Ja jõud voogab. Rootsiski oli niimoodi. Rahaliselt hätta jäänud, leidis ta tööd kohalikus prestiižses klubis. Sealsesse baari sattus kord erapeole laulja James Blunt. “Väga vaikne ja intelligentne, viisakas mees. Ta ei nõudnud midagi. Väga korralik,” meenutab Eliis kummalise häälega artisti, kelle suhtumine lausa eeskujuks.

Lavakooli lõpus teadis Eliis hinges, et tahab veel õppida. Juhusel oli õnneks veel midagi varuks. Nende kooli väisas Uus-Meremaa Toi Whakaari draamakooli direktor Christian Benni. Eliis oli kuulnud, et selles koolis peetakse väga inimese individuaalsusest, tuuakse välja kõigi tugevused ja nõrkused. Filmisuund koos lavakunstiga paelusid teda niivõrd, et ta läks kolm kuud vältavatele sisseastumiskatsetele.

Praegu alustabki ta Uus-Meremaa draamakoolis koos oma 21 kaaslasega teist kursust. Eliisi sõnutsi iseloomustab koolis valitsevat õhkkonda avatus: õppejõududega võib alati minna vestlema, et saada vajalikku tagasisidet. “Ollakse väga avatud, sind nähakse isiksusena. Tagasisidestamisel tuuakse välja plussid ja miinused, analüüsitakse, millised karakterid sulle sobivad. Õpilase ja õpetaja omavaheline suhe pole nii stressirohke,” räägib neiu, kes tunneb end kaugel maal koduselt.

Eksootilise Uus-Meremaa kool köitis ta enda külge silmapilk. Ta mõistis kohe, et kohalikud on väga sõbralikud, avatud ja ausad. “See on koolitöös hästi oluline,” lausub Eliis. Ta räägib, kuidas esimesel koolipäeval tabas teda eriline üllatus, kui teda maooride kombel tervitati. Esimese koolipäeva tseremoonia oli väga võimas ja soojendab ta südant siiani. 

“Kui meil on käepigistus, siis seal on selline tava, et võetakse käest kinni, käed asetatakse teineteise õlale. Ja siis ... pannakse ninad kokku. See on väga energeetiline. Sa jagad teisega oma hinge, see energialaeng on joovastav,” kõneleb Eliis, lisades, et jah, koolidirektor tervitas niimoodi isiklikult kooli 200 inimest. Maoori laulud ja tantsud on eestlanna sõnutsi võimsad ja erilised, samuti on talle muljet avaldanud see, kuidas koolilõpetajad teele saadetakse. Nimelt toimub väike tseremoonia, kus tänatakse inimest tehtu eest. “Teda oodatakse alati tagasi,” lisab Eliis.

Teatri- ja filmikoole hinnatakse nende vilistlaste järgi – niimoodi ütlebki Eliis, et nende hulgas on kohalikke kuulsusi, kes seriaalides mängivad. “Meil on ka üks õppejõud, kes on Nicole Kidmani näitlemistreener.”

Seljataha jäänud esimese kooliaasta kohta räägib ta, et rõhk oli individuaalsetel oskustel, nüüd hakatakse rohkem tähelepanu pöörama kollektiivsele loomisele. Läinud õppeaastast on talle sümpatiseerinud meetod, kuidas organeid kasutades emotsioone esile tuuakse. 

“See on manipulatsioon kehaga, saad minna emotsiooni sisse ja sealt väljuda psüühikale haiget tegemata. Kui ma pean olema helge, siis ma lähen südamekeskmesse, kus on õnn ja rõõm,” kõneleb tulevane näitlejanna.

Ent proovikiviks nimetab ta mängu ja koostööd publikuga. Vaatajate kaasahaaramist. Talle meenub individuaalne töö, kus üks lavastaja aitas tal leida karakteri – olla ühes isikus julm meditsiiniõde ja viiking Eestist. Sündis küllalt toores ja ropendav tüüp. Väga võimas. 

FOTO: Erakogu

Uus-Meremaa – tuuline ja mägine Sõrmuste Isanda kants.

Eliis ütleb, et tõde, mida neile koolis enim rõhutatakse, on see, et andekusest ja heaks näitlejaks olemisest on olulisem avatus – et inimesega saaks rääkida, analüüsida, teha plaane. Oluline on see, et lubataks end kaasata – näiteks oled valmis aitama lava kokku panna. “Otsitakse koostöövalmidust,” lisab Eliis. Aina enam otsitakse tüübina ka näitlejaid, kes näevad välja kui tavalised inimesed meie seast.

Kui paluda Eliisil enda omanäolisust hinnata, räägib ta loo, kuidas üks kunagi tema koolis õppinu vaatas klippe koolitöödest ja uuris, kes on see tüdruk, kellel näkku palju sünnimärke hajutatud. Võimalik, et see saabki tema näitlejateel eripäraks ja saatuslikuks.

Filmidest on tema eeskujuks võimas näitlejanna Tatiana Maslany, kes on ühes linateoses kehastanud üle mõistuse palju naisi – lausa 13. Ta on teinud seda nii meisterlikult, et tema valduses on nüüd Emmy, telemaailma suurimaid aardeid. Ja Eesti naisel Eliisil on hinges suur soov millegi samasuguseni jõuda.

Osade jagamise casting’ul pole Eliis veel osalenud. Ja ega see nii kergesti ei käigi. Ta räägib, et nende koolis on kujunenud nõnda, et teise aasta lõpus tahetakse igaühele saada agent.

FOTO: Erakogu

Uus-Meremaa – tuuline ja mägine Sõrmuste Isanda kants.

Omal käel on üsna raske aduda, kus ja keda otsitakse. Nii ongi ülevaade agentidel. Lubades endal pisut unistada, ütleb Eliis, et talle meeldiks mängida depressiivseid, melanhoolseid ja problemaatilisi inimhingi. “Need on rasked rollid, aga see ongi väljakutse.”

Kas ta näeb end Eestisse naasmas, on küsimus, mis paneb Eliisi mõtlema. Kui siin oleks filmis ja teatris tööd, siis loomulikult. Miks mitte mängida modernses Von Krahli teatris.

Eliis ütleb, et sedakorda tal A-plaani pole, B-plaanist rääkimata, ta vaatab, kuhu tuuled teda kannavad. Ta teab, et soovib mängida nii filmis kui ka teatris ning sellest esiti piisab. “Mulle meeldib laval olla, see on joovastav. Filmis saan ma end välja elada,” räägib Eliis, kes praegu pole siiski päris rahul oma inglise keelega. Enda üsna heaks oskuseks peab ta kohalolu ja intuitsiooni. “Olen töökas ja mul on temperamenti. Meile öeldakse alati, et talent viib ukseni, aga edasi on iseenda töö.”

Uus-Meremaa – tuuline ja mägine Sõrmuste Isanda kants

Maailmakuulsal J. R. R. Tolkieni triloogial “Sõrmuste isand” põhinevat filmi on üles võetud mitmes Uus-Meremaa paigas.

Eliisi sõnutsi on see, mida filmis näeme, olemas ka päriselt – mägede maal on metsad justkui surnud, puud moodustuvad oksaraagudest.

FOTO: Erakogu

Uus-Meremaa – tuuline ja mägine Sõrmuste Isanda kants.

Teda ennast köidab sealse maa puhul asjaolu, et juunis temperatuur alla nulli ei lähe – ilm on hästi niiske ja tuuline. “Kui hommikul ärkad, on tunne nagu külmas saunas. Aknast välja ei näe, nii udune on maailm. Seda ilmselt ka seetõttu, et enamikus majades puudub keskküte ja soojustus,” räägib Eliis.

Elumajad on tema sõnutsi sealse maavärinaohu tõttu üliõhukeste seintega. Eestlastele tavapäratut on ka Eliis kogenud. Ta räägib, kuidas ükskord öösel ärkas ta üles ja kuulis, et keegi kolistab kapiga. “Müra oli tohutu. Imestasin, miks peaks keegi öösel niimoodi möllama. Hommikul selgus, et oli suur maavärin ja sellest tingituna käisid meie kapi uksed kinni ja lahti.”

Elu on maal, kus on neli miljonit inimest, suhteliselt kallis. Eliisist on maoori kultuuriga maal kujunenud spirituaalne, intuitsioonist ja vaimust pidav inimene. Oma kaaslasega, kes õpib samas koolis, on nad veganid, nad taastavad ja koguvad end peamiselt looduses ja ookeani ääres uidates.

Tagasi üles