Tööta jäänud endised vallajuhid otsivad uusi väljakutseid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aarne Laas tunnistas, et kui olla pikka aega juht ning äkitselt mitte enam vastutada ega juhtida, on see emotsionaalselt raske.
Aarne Laas tunnistas, et kui olla pikka aega juht ning äkitselt mitte enam vastutada ega juhtida, on see emotsionaalselt raske. Foto: Meelis Meilbaum

Pärast haldusreformi ja viimatisi valimisi jäi mitu kogenud vallavanemat tööta – neid ei valitud suurenenud vallas vallavanemaks ega jätka nad seal ka muul ametikohal. Enamik neist on nüüd küll töötud, kuid võtnudki aega puhkamiseks või siis kannavad nad endas lootust leida peagi uus amet.

Kolmel ametiajal Aseri vallavanem olnud Koit Oras kõneles näiteks, et pühendub praegu talumajapidamisele, Kalvi seltsimaja haldamisele ja vallavolikogu liikme rollile.

Ennast töötuks registreerinud ta ei ole, aktiivselt tööd ei otsi.

Üle veerandsajandi Laekvere vallajuht olnud Aarne Laas oletab, et leiab uusi väljakutseid riigi- või omavalitsussüsteemis, sobivat tööd otsivad ka viimatine Vihula vallavanem Annes Naan ja Rakvere vallavanem Aivar Aruja.

Pikaaegne Sõmeru valla­vanem Peep Vassiljev ütles juba enne valdade ühinemist, et vallavanemaks ta enam ei kandideeri. Küll aga valiti ta Rakvere valla­volikogu esimeheks.

Endine Kunda linnapea Kaido Veski, kes oli selles ametis tööta jäänud omavalitsusjuhtidest kõige lühemat aega, kaks aastat, mõtleb õpingute jätkamisele magistrantuuris.

Pärast valimisi ei jätka ühinenud vallas tööd ka 2002. aastast Rakke vallavanema ametis olnud Andrus Blok, keda Virumaa Teatajal kätte saada ei õnnestunud.

Viimane Tamsalu vallavanem Riho Tell töötab Tapa abivallavanemana, Viru-Nigula vallajuht Raido Tetto suurenenud Viru-Nigula vallas majandusvaldkonna juhina ning endine Rägavere vallavanem Virgo Koppel Vinni vallas Rägavere piirkonna haldusjuhina.

Pikaaegne Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles juba enne valdade ühinemist, et vallavanemaks ta enam ei kandideeri ning soovib pensionäripõlve pidada. Küll aga valiti ta Rakvere vallavolikogu esimeheks.

Samal ametikohal ei jätka ka Kadrina valla ega Rakvere linna juht. Need kaks omavalitsust on Lääne-Virumaal ainsad, mille piirid on samad ka pärast valimisi. Kadrina endine vallavanem Erich Petrovits töötab samas vallas abivallavanemana. Rakvere linnapea Mihkel Juhkami on nüüd palgaline linnavolikogu esimees.

Vallavanemana jätkavad – küll varasemast suuremas omavalitsuses – Tapa vallavanem Alari Kirt, Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla, Haljala vallavanem Leo Aadel ning Vinni vallajuht Rauno Võrno.

 

Aarne Laas: kui oled harjunud tegutsema, ei taha niisama istuda

Sügisel Vinni ja Rägavere vallaga ühinenud Laekvere valla vallavanemaks oli selle loomisest kuni ajalooks saamiseni üks ja sama mees – Aarne Laas.

Üle 26 aasta Laekvere valda juhtinud Aarne Laas oli staažikaim vallavanem Lääne-Virumaal ning üks pikaaegsemaid kogu Eestis.

Oktoobris toimunud kohalikel valmistel kogus Laas 222 häält, mis oli Vinni vallas teine isiklik tulemus, ja pääses volikokku. Praegu on ta vallavolikogu lihtliige ning IRL, kelle nimekirjas Aarne Laas kandideeris ja kes sai volikogus kolm kohta, on opositsioonis.

“Kui sa oled olnud aastaid juht ja ühel hetkel ei vastuta millegi eest ega juhi midagi, on see loomulikult teistsugune ja emotsionaalselt raske situatsioon,” ütles Laas.

Aarne Laas võttis ennast detsembris töötuna arvele ja otsib uut proovikivi, esialgu kas riigi või omavalitsussüsteemis. “Ühe kandideerimisavalduse olen saatnud ja saadan neid kindlasti veel,” sõnas ta.

Palju tähelepanu on pälvinud fakt, et ühinenud valdade-linnade vallavanemad ja linnapead said hüvitiseks aastapalga, kui nad ei jätka suurenenud omavalitsuses samal ametikohal. “Tegelikult on töö leidmisega ikka kiire,” lausus endine vallajuht. Ta ütles, et kuu või paar võib muidugi hinge tõmmata ja see võib kasuks tulla, aga mitte rohkem. “Kui oled harjunud tegutsema, ei saa jääda käed rüpes istuma,” sõnas Laas.

Pikaaegne vallajuht avaldas lootust, et tema kogemused leiavad rakendust. “Kojamehe või majahoidja tööd ma veel ei otsi,” naljatles Aarne Laas, lisades tõsisemalt, et tal on pensionini veel aega ja elus tuleb valmis olla mitmesugusteks variantideks.

Aarne Laas tõdes, et lootis Vinni vallas laiapõhjalise koalitsiooni teket ning et juhtimisse kaasatakse nii eri poliitiliste jõudude kui ka kõigi ühinenud omavalitsuste esindajad, seda paraku ei juhtunud, sest valimised võitnud keskerakonnal oli oma plaan. Samas rääkis ta, et volikogus on koostöö parandamise võimalusi arutatud ning praegu on lootust, et olukord paraneb ning vähemalt volikogu komisjonides tekib opositsioonil parem võimalus kaasa rääkida.

“Ma ei ole haldusreformi vastane,” ütles Aarne Laas ja lisas, et oleks ise pidanud õigemaks maakonnapõhiste omavalitsuste teket.

Ta märkis, et see oli inimeste valik, et Laekvere liitus just Vinni vallaga. “Olukord on loomulikult uus ja vajab harjumist,” ütles endine vallajuht, kuid avaldas lootust, et lõpuks loksub kõik paika. Tema sõnul on oluline, et kasutataks ära kõigi ühinenud endiste omavalitsuste tugevaid külgi ja praktikat.

 

Endine Vihula vallavanem on arvel töötu­kassas

Annes Naan.
Annes Naan. Foto: Meelis Meilbaum

Endine Vihula vallavanem Annes Naan otsib tööd ja on end töötukassas arvele võtnud. Mõni aeg tagasi kandideeris ta Kuusalu vallavanemaks. “Konkursi küll võitsin, aga volikogus jäin kaotajaks. Vana vallavanem pandi ametisse tagasi,” lausus Naan, kuid lisas, et Kuusalu vallas on praegu keerulised lood ja tal on lootust, et asjad võivad muutuda.

Haljala abivallavanema kohale kandideerimisele pole Annes Naan mõelnud. Samas märkis ta, et aega selle otsuse tegemiseks on tal veel piisavalt – konkurss lõppeb 28. jaanuaril. “Vaatan, kuidas Haljala vallas asjad arenevad. Küsimus on, kas ma suudan selle meeskonnaga koos mängida või ei suuda. Tõenäoliselt mitte,” ütles Naan.

Endine vallajuht oli viimati töötu 2010. aasta lõpus, kui ta asutuse juhina iseennast nii-öelda koondas, oma tegemised Tallinnas lõpetas ning Vihula valda tuli. Töötuna sai ta kodus olla poolteist kuud, seejärel kutsuti ta Vihula valla veeettevõtet juhtima.

Endine Aseri vallavanem Koit Oras aitab talutöödes

Koit Oras.
Koit Oras. Foto: Meelis Meilbaum

Kolmel korral Aseri vallavanem olnud Koit Oras ütles, et tema palgalisel tööl ei käi. “Meil on siin oma talumajapidamine, millega tarvis tegeleda. Perel on lambakasvatusettevõte, saab siin aidata,” rääkis Oras.

Tema energiat võtab ka Kalvi seltsimaja haldamine, samuti toimetab ta Viru-Nigula vallavolikogus. Töötuna endine vallavanem arvel ei ole, sest ei pea seda vajalikuks. “Ma kuulun ka mitmesse juhatusse – seega ma ka töötuks ei kvalifitseeru.”

Lähiaja plaanide kohta sõnas Oras, et tegeleb eraettevõtlusega, aga kui mingi hea pakkumine peaks tulema, siis seda ta mõistagi kaalub. “Aktiivselt ma praegu tööd ei otsi,” ütles Koit Oras.

Kaido Veski kavatseb edasi õppida

Kaido Veski.
Kaido Veski. Foto: Meelis Meilbaum

Kunda linna heaks kaks aastat linnapeana ja sama kaua volikogu esimehena töötanud Kaido Veski vastab telefonile toidupoes. Enda sõnutsi läheb tal hästi – loeb raamatuid, mis ammu ootamas, õpib ja remondib kodu. “Vaatan sinna suunda, et lähen sügisest magistrisse. Loen materjale ette, püüan fookust teravamaks saada tulevase magistritöö teema osas. Eriala veel ei tea, valdkonda küll,” rääkis Veski.

Infotehnoloogia kutseõpetaja bakalaureusekraadiga Veski ütles, et on praegu töötuna arvel ja sobiva pakkumise korral võib teda ka koolis tahvli ees õpetamast leida.

 

Aivar Aruja puhkab ja peab plaane

Aivar Aruja.
Aivar Aruja. Foto: Meelis Meilbaum

2001. aastast Rakvere vallavanem olnud Aivar Aruja ütles, et praegu ta puhkab. “Korrastan mõtteid, pean aru, mida soovin edasi teha. Meel on täiesti avatud,” sõnas Aruja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles