Kommentaar: krüptovarad – mull või tulevik?

Madis Müller
, Eesti Panga asepresident
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madis Müller.
Madis Müller. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kui küsida mõnelt laia haardega spekulandilt, mis turg on praegu kõige kuumem, siis tõenäoliselt jõuab jutt üsna ruttu krüptoraha, bitcoin’i ja plokiahelani. See pole ka mingi ime, sest meedia on täis artikleid inimestest, kes bitcoin’iga kaubeldes kindlustavad oma pensionipõlve, nagu ka uudiseid kõikvõimalikest uutest krüptorahadest ja plokiahela tehnoloogia võimalustest.

Plokiahela tehnoloogia võibki tõenäoliselt kaasa tuua arenguhüppe ning vahemeeste rolli kadumise finantssektoris ja mitmes teiseski valdkonnas. Kuid see ei tähenda veel, et näiteks plokiahelal põhineval bitcoin’il peaks olema arveldusühiku või iseseisva varana suur väärtus. Bitcoin’i ja selle analoogidesse investeerijad ilmselt ei proovigi hinnata, kui palju nende soetatud vara õigustatult väärt võiks olla. Pigem lähtutakse investeerimisel lootusest, et küll leidub hiljem keegi, kes on nõus sama asja veelgi kallimalt ära ostma. Tavapäraseid investeeringu hindamise meetodeid kasutades on ühtmoodi raske põhjendada sellise virtuaalse žetooni (ingl token või coin) väärtusena 100, 1000 või 10 000 dollarit.

Niinimetatud krüptovaluutade puhul on tähtis mõista, et need ei suuda täita vähemalt kahte klassikalisele rahale vajalikku omadust: väga hüplik ja kontrollimatu hind ei lase neil toimida ei stabiilse väärtuse hoidjana (ingl store of value) ega tõhusa maksevahendina (means of payment). Seetõttu on eksitav kutsuda bitcoin’i ja selle analooge krüptorahaks. Pigem võiks kasutada terminit “krüptožetoon” või “krüptovara”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles