Vallajuhid otsivad valutuid lahendusi

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pehmetelt valdkondadelt nagu kultuur ja sport on omavalitsustel üpris lihtne niigi nappi raha ära võtta, kuid hiljem on kultuuri- ja spordiseltside tegevuse taastamine väga vaevarikas.
Pehmetelt valdkondadelt nagu kultuur ja sport on omavalitsustel üpris lihtne niigi nappi raha ära võtta, kuid hiljem on kultuuri- ja spordiseltside tegevuse taastamine väga vaevarikas. Foto: Arvet Mägi

Viimaste aastate majanduskriis on teinud omavalitsuste võimalustes oma tegevust rahastada olulisi korrektiive ning asetanud valla- ja linnajuhid mitmel pool raskete valikute ette, kuidas leida võimalikult valutuid lahendusi.

Perioodil 2009–2010 on riigikontrolli andmetel omavalitsuste tulud vähenenud märkimisväärselt. Tulud on kriisiperioodil vähenenud võrreldes 2008. aastaga ligikaudu 2,9 miljardit krooni (185 miljonit eurot) ehk 13%.

Tulud on väiksemad ligikaudu 90 protsendil omavalitsustest ning pea kolmandikus omavalitsustes on see omavalitsusjuhtide arvates halvendanud teenuste kättesaadavust.

Samas on tulude vähenemise korral iga neljas omavalitsus lõpetanud mõne vabatahtlikult võetud ülesande täitmise. Vabatahtlike teenuste nomenklatuuri on lühendanud 24% omavalitsustest, seejuures on enamasti loobutud kultuuri, spordi ja noorsootöö toetuste maksmisest.

Kadrina vallavanema Aivar Lankei hinnangul on pehmetelt valdkondadelt raha suhteliselt lihtne ära võtta, kuid hiljem on spordi- ja kultuurialast tegevust väga raske taastada. “Oleme siiski veidi kärpinud, aga päris loobuda toetuste maksmisest küll ei tahaks,” lausus Lankei.

Kunda linnapea Allar Aron ütles, et Kundas on kultuuri- ja spordiseltside toetusi kärbitud poole võrra. “Eks see ole teede ja tänavate kõrval teine valdkond, kus kahjuks on suuri kärpeid tehtud,” sõnas ta.

“Minu hinnangul on kõige suurem küsimus praegu omavalitsuste inves­teerimis­­või­mekuses, need, kes on headel aegadel liiga julgelt investeerinud, peavad maksma suuri võlgu ja see teeb haiget,” kõneles Lankei.

Kadrina vallavanema hinnangul on praegu turul rohkesti erinevate fondide raha, mille eest saaksid vallad palju kasulikku ära teha, kuid nende omaosaluse tasumise või laenu saamise võimalused on paraku väga väikesed.

Kunda linn ajatas sel nädalal kahe laenu tagasimaksmise, et selle arvelt vabaneva rahaga tasuda omaosalus uutes projektides.

Kunda linnapea Allar Aron lisas, et omavalitsustel on oma raha väga vähe ja vaid projektivahendite toel saabki midagi teha. “Meie leidsime sellise lahenduse,” ütles Aron.

Ühe suure probleemina tõstis Aivar Lankei esile seadused, mis omavalitsuste elu just raskel ajal keeruliseks muudavad.

“Juuni alguses on vaja välja maksta haridustöötajate puhkuseraha, 10. juunil tahab maksuamet nende pealt kätte saada ka maksud, see tähendab tavalise kuuga võrreldes 2,5 korda suuremat koormust,” selgitas Lankei ja lisas, et kui normaalsetel aastatel oli kassas raha piisavalt, siis praegu on vallal väga keeruline selleks vahendeid leida.

Allar Aroni hinnangul on olukord õnneks stabiliseerumas ja tulumaksu laekumine tasapisi paraneb, kuid hõiskamiseks ei ole veel kindlasti põhjust.

Aivar Lankei aga arvas, et ainuüksi tulumaksu laekumise paranemine valdasid puudujäägist välja ei aita, vaid riik peaks omavalitsustele andma tagasi selle, mis mõne aasta eest ära võeti, ehk siis suurendama vähemalt endisele tasemele üksikisiku tulumaksust omavalitsustele laekuva osa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles