Ajaga võidu jooksev meedik

Lõppenud hooajal võitis meie oma jooksukuninganna Moonika Pilli naismaratoonaritest enim medaleid. Foto: Tiit Poom

Tammelehed kohisevad. See on ainuke heli, mis kell seitse hommikul Palermo terviserajale kostab. On pime, külm ja on vara. Moonika Pilli on Palermo terviserajal valmis trenni tegema. Talle on see tavapärane viis vormistada trennikilomeetrid tuleviku võitudeks.

Austusest annan Eestis arvestatavale maratoonarile eelise. Jookseme vaikselt, minu kohta kiiresti ja Moonika kohta aeglaselt. Aga ta ei ütle midagi. Ma ei julge kõssatagi, et ma ei söönud hommikust ja olen maganud umbes ... viis tundi. Sportlast minust ei saa, kuigi jooksmas käin.

Vähe, mõistan, kui laugjate mägedega linnaäärne Palermo rada tõstab pulsi küllalt ruttu lakke. Vähemalt ei anna ma alla. Moonika jalg on kerge, siinsed lohud ja augud on talle täpselt teada. Kümme trenni nädalas kulgeb siin ja Palermost on saanud Moonika üks lemmikpaiku. Pehme maastik hoiab jooksjale olulisimat, jalgu, ja ta teab seda liigagi hästi. Kui Moonika karjääri alustas, siis oli tal kombeks kilomeetreid koguda asfaldil joostes. See tähendas enda lõhkumist. “Kui enne naersin, et inimesed tulevad autodega linnast siia trenni tegema, siis nüüd mõistan, jalgade säästmiseks siin jooksengi,” sõnab Moonika Pilli.