Rakvere lahing – keskaja veriseim

Rakvere ­lahing võis välja näha umbes ­samasugune nagu kunstniku kujutatud 28 aastat varem toimunud Neeva ­lahing. Foto: Internet

Homme möödub 750 aastat tõenäoliselt kogu keskaja veriseimast lahingust, 1268. aasta Rakvere lahingust, mille järel tekkis Eesti – esialgu muidugi vaid oma põhirahvuse püsiva asualana.

Ega meil neid palju olegi olnud, neid Eesti pinnal peetud suuri keskaegseid välilahinguid, kui jätta kõrvale linnuste ja linnade kaitsmine ja piiramine. “Suur” on muidugi suhteline mõiste, pidagem praegu silmas selliseid taplusi, kus osavõtjate hulk ulatus mõlemal poolel neljakohalise arvuni. Sellised olid enne 1268. aasta Rakvere lahingut madisepäeva lahing 1217 ning eestlaste üllatusrünnak taanlaste ja vendide väeleerile Tallinna juures 1219, kuid mitte näiteks jäälahing 1242, mis pealegi küll algas ja lõppes liivimaalaste jaoks Eesti pinnal, kuid maha peeti Lämmijärve idakaldal, Želtša jõe suudmes ning milles ilmselt paari-kolme tuhande vastasega võitles vaid mõnisada liivimaalast.

Jäälahinguga lõppes üks etapp lääne ristisõdijate ja venelaste võitluses oma poliitilise võimuala pärast ning rooma- ja kreekakatoliku kiriku mõjuala piiri edasi-tagasi nihutamises, kuid mõneaastase pausi järel konfliktid jätkusid, eriti eesti-vadja segaasustusega aladel mõlemal pool Narva jõge. Rakvere lahingus koos selle eel- ja järellooga määratleti jõu- ja muud vahekorrad, mis panid need piirid paika enam kui 200 aastaks. Tänu sellele tekkis Eesti, esialgu muidugi vaid oma põhirahvuse püsiva asualana. Veelgi selgemalt käib see Läti ja lätlaste kohta.