Paneme otse, mis siin ikka hellitada ja sõnu otsida: kui Edgar Savisaar peaks kohtuprotsessi ajal surema, siis mina ei tea, kuhu peidavad silmad kohtunik, prokurör ja justiitsminister. Justiitsmõrv on kunstipärane termin, aga mõrvata laulva revolutsiooni kangelane ja eesti rahva vabastaja kohtus Eesti vabariigi 100. aastapäeval oleks tegu, mis garanteerib karmavõla. Kui oleksin Eesti president, siis võtaksin väikse mõttepausi, kas nii kõrge riskiga kohtuprotsess on otstarbekas. Savisaare protsess oli poliitiline ettevõtmine, mille eesmärk oli IRL-i positsiooni parandamine poliitturul. Õiguslikud eesmärgid olid teised. Esimene eesmärk on läbi kukkunud ja teine eesmärk on ka läbi kukkunud. Tallinna linnapea on tsaar, võtab külalisi vastu, lubab neile midagi ja külalised lubavad talle midagi ehk nimetame seda viisakuste vahetamiseks.
Tellijale
Savisaare tapmine aplausi ei too (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda võib kriminaliseerida, võib ka mitte. Charity ja fundraising on Ameerika poliitkultuuris pühad sõnad, Eestis nimetatakse seda viimasel ajal korruptsiooniks. Kes on Edgar Savisaar? Kuigi Eesti vabariigi kolmas peaminister Mart Laar jättis ta oma ajalooõpikust välja, ei tähenda see, et Savisaar oleks ajaloost lahkunud. Kui reastada laulva revolutsiooni tegelased, siis on Savisaar number üks ja Eesti NSV kultuuriministeeriumi osakonnajuhataja Mart Laar teises kümnes.