Läkitus Eesti vabariigi sajanda aastapäeva puhul

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariik 100 auks avatakse Rakvere Galeriis Lääne-Virumaa kunstnike kevadnäitus "100".
Eesti Vabariik 100 auks avatakse Rakvere Galeriis Lääne-Virumaa kunstnike kevadnäitus "100". Foto: ev100.ee

Armas Eestimaa rahvas! On möödunud sajand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti maapäeva vanemate nõukogu “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas.

Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, sündmusi ja olukordi, sest minevikku tundmata on tume ka tulevik. Seejuures ei tohi me unustada oma rahva kristlikke juuri, mis ühendavad Eestit kogu Euroopa kultuuriga. “Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust,” on tõdenud Hando Runnel. Sellesse pärandisse kuuluvad eestikeelne piibel ja lauluraamat, rahvakool ja vaimulik ärkamine teerajajana rahvuslikule, rahva teenimisele pühendunud vaimulikud juhid, nagu Eisen, Jannsen, Hurt, Reiman, Kõpp, piiskop Platon ja teised eri uskkondade hingekarjased.

Evangeelium andis julguse ja teadmise, et me ei ole “enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed” (Ef 2:19). Meist oli saanud “riigirahvas” veel enne omariiklust. President Lennart Meri sõnadega: “Meie kirik juhtis meid meie hingelisele ja vaimsele iseseisvusele. Ilma kirikuta poleks olnud Eesti vabariiki, ilma Eesti vabariigita ei oleks täna olnud eesti rahvast.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles