Jaguks vaid tööd ja tuleks vabatahtlikke!

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda sünnivad stressipallid. Tagaplaanil on abistamas vabatahtlikud Maie Sild ja Viivi Kivisaar, Tiina Hoyer (esiplaail vasakul) ja Rele Laud (paremal).
Nõnda sünnivad stressipallid. Tagaplaanil on abistamas vabatahtlikud Maie Sild ja Viivi Kivisaar, Tiina Hoyer (esiplaail vasakul) ja Rele Laud (paremal). Foto: Marianne Loorents

“Tööle! Tööle! Tööle!” hüüab rõõmsalt Rele Laud ja plaksutab ergutuseks käsi. Rele on Heiko ema ja vabatahtlik Rakvere kogukonnakeskuses, kus puudega noored kolm korda nädalas kokku saavad, et suhelda ja “päris tööd” teha. Noored, kel läinud naljaheitmiseks, võtavad taas laua taga istet ja asuvad stressipalle viltima.

Läinud nädalal tähistati Rakvere kogukonnakeskuse esimest sünnipäeva. “Mina soovin, et oleks rohkem tööd!” ütles Maarika Treier pidulauas, kui tuli juttu, mida keskusele uueks aastaks soovida. Maarika ise on üsna usin viltija ja küünalde valaja, ka kangastelgedel kudumine tuleb tal juhendaja abiga välja.

Aasta aega on saanud 15 noort (noorim on 22- ja vanim 54-aastane, keskmine iga jääb 40 kanti, aga kõik nad peavad end noorteks) käia koos Rakvere Kolmainu koguduse pastoraadihoone keldrikorrusel, kus just neile on ruumid kohandatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles