Kahe miljoni linnast 24 inimesega Palasi külla

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakult koerad Max ja Stella, pereema Krista, Sten Magnus, Kris Magnar, Karl Marten, isa Marguse süles pisike Nora Annabel.
Vasakult koerad Max ja Stella, pereema Krista, Sten Magnus, Kris Magnar, Karl Marten, isa Marguse süles pisike Nora Annabel. Foto: Marianne Loorents

Poisid on kohal – ühel peas kiiver, teisel käes hari ja kolmandal ämber. Inglise keeles muljetades tullakse Palasi metsast karujahilt, õeraasule öeldakse aga puhtas eesti keeles, et tulgu aga kelgule. Lõbus sõit hõisete saatel piki härmas kasealleed toob laste, vanemate ja hullavate koerte silmisse rõõmu. Masingute peres osatakse väikestest imedest lugu pidada. 

Palasi küla on vaikne kena kohake, kus lumehelveste puudutus teeb paiga üksildasemaks ja imelisemaks. Piltpostkaardilikus paigas, kus sinine taevas kõrgub üle koja, hüüatab üheteistaastane perepoeg Sten Magnus üle ilma ja maa: “Eesti on armastus!” Poiss, kes oli Maarjamaalt lahkudes vaid kaheaastane, on mõne kuuga oma ema Krista (36), isa Marguse (33), väikese õe Nora Annabeliga (1,5) ning nooremate vellede Karl Marteni (9) ja Kris Magnariga (7) end kenasti sisse seadnud.

Selle pere lugu sai alguse nii, et Virumaalt, küll Ida-Virumaalt, pärit mehe ja naise kohtumispaik oli ... Kukruse Statoil. Margus, kes elus pidanud Hunt Kriimsilma moodi üheksat ametit, oli toona kinnisvaramaakler. Nii ta aina käis kohalikus bensiinijaamas tankimas, kuni sõidutas end neiu südamesse. “Kabanossi läks palju,” tunnistab Krista nüüd. Igatahes juhtus nii, et juba kolm kuud peale tutvumist näitas rasedustest triipe. Pärast Sten Magnuse sündi otsustas perekond kolida Tallinnasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles