Oma riik jõudis Rakverre veriselt
100 aasta eest Rakveres

Rakvere gümnaasiumi õpilane Ferdinand Silberstern osutus punakaartlaste üheks esimeseks ohvriks.

FOTO: SA Virumaa Muuseumid

Saksa üksuste kokkupõrkel Punakaardiga Keila all 23. veebruaril 1918 kuulutati Rakveres ja Virumaal välja piiramisseisukord.

Tellijale

Virumaa töörahva nõukogu täitevkomitee tegi koos siinmail endiselt paikneva Vene armee 49. jalaväekorpuse polgukomiteega avalduse: “Verejänuline Wilhelm II on igasugused rahu ja kõlbluse viisid jalgealla tallates oma röövsalgad parunitega eesotsas uuesti rüüstamise käikudele Vene vabariigi pinnale saatnud. Sellest julgust kogudes püüavad nüüd kodanlised klassid ühes Balti aadlitega häbematalt ennast Wilhelm Hirmsale tööriistaks pakkudes, töörahvast uuesti orjastada ja Nõukogude valitsust kukutada. Et paremini igasuguseid väljaastumisi valgekaardi ja röövpandede poolt kõrvaldada ja nende poolt igatsetud verersauna töötavatele klassidele ära hoida leiab Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee ­49-da jalaväe korpuse täidesaatva komitee nõusolekul ja Eestimaa Töörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee heaks­arvamisel tarviliseks 23. Vebr. s. a. Virumaal piiramise seisukorda välja kuulutada.”

Esialgu käis sõjategevus veel kaugel. Ometi otsustas kohalik nõukogude võim Rakverest kiiresti lahkuda. 24. veebruaril saatis töörahva nõukogu linnavalitsusele kirja, kus teatas, et on otsustanud “strateegilistel põhjustel” oma asjaajamise Narva üle viia, ja pani linnavõimule ette “täielikult linna kaitset enese peale võtta”. Samal päeval kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti vabariik.

Tagasi üles