Vabariigist 10 päeva vanem Johanna Kalla: “Poliit olin, aga tegelikult ma ei olnud”
Eesti eakaaslased

Johanna Kalla ristisid kasuvanemad juba väiksest tüdrukust peale Anniks. Ja nii on teda kogu elu kutsutud.

FOTO: Marianne Loorents

Pikkadele selja taha jäänud aastatele oma terava kõrvakuulmise loovutanud  Johanna Kalla elu on olnud käänuline nagu keerulise saatusega Eesti vabariigi käekäikki. Mõlemad on üle elanud kaks ilmasõda, näinud helgemaid päevi ja tundnud kaotusvalu.

Kaks päeva enne oma sajandat hällipäeva tunneb Johanna Kalla ennast kohmetult. Põhjuseks õnnitluskiri, mis saabus hommikul president Kersti Kaljulaidilt. “Uskumatu asi,” lausub Johanna talle osaks saanud tähelepanu kohta.

Uhkust ei oska juubilar selle üle tunda, uhkusetunne on tal ammu kadunud, on jäänud vaid igatsus kodu ja laste järele. Kaks poega ja ühe pojapoja on Johanna pidanud mulda sängitama ning jätma oma kodu, sest aastad on olnud halastamatud ja iseseisvalt enam hakkama ei saa. Viimased neli-viis aastat on tema koduks olnud Sääse hooldekodu.

    Tagasi üles