Laps hakkab rääkima siis, kui temaga kõnelevad ja suhtlevad lähedased inimesed: ema, isa, vanavanemad, õed-vennad, õpetajad, sõbrad. Seega tuleb juba alates sünnist lapsega pidevalt tegeleda: rääkida rahuliku häälega, talle laulda, teha lõbusaid suu- ja keeleharjutusi, huultega puristada, esemeid ja tegevusi nimetada.
Täiskasvanu peaks oma igapäevaseid lapsega tehtavaid toiminguid saatma kõnega, nii mõistab laps sõnade tähendust ja tunneb suhtlemisest rõõmu. Täiskasvanu kõne peaks olema ilmekas, keeleliselt õige, hääldus selge, tempo aeglane. Imik hakkab täiskasvanut jäljendama, ise häälitsusi tegema, koogama ja lalisema: tulevad esimesed silbid ja sõnad.