Tänavusel naistepäeval võiks teha sellise triki, et hingaks korra sügavalt sisse ja välja ning laseks kogu paha energia ühe susinaga kosmosesse. Võtaks kohe täitsa vabalt. Mehed unustaks ära surve osta sel päeval naistuttavatele lilli või šokolaadi: kui tunnet ei ole, lihtsalt ei osta.
Naised võtaks ka asja vabalt ja ei mossitaks, kui polegi hommikul aurav kohv ootamas või kui meesterahvas ei lase ühissõidukis istuma. Suhtuks sellesse päeva nagu igasse teise, sest niisugune see ju tegelikult ongi. Nii kaoks ära vähemalt osa pingest, mis inimestel, soost olenemata, naistepäevaga kaasneb.
Keegi ei käsi ega keela ükskõik mis päeval naistele tähelepanu pöörata või lihtsalt lilli kinkida. Me võime rääkida, mida tahame, aga ilmselt jäävad veel mitme põlvkonna mehed naistele lilli tooma. Samas tuleb tunnistada, et naistepäeva teema on sügavamal südames nõukogudeaegsetel inimestel ja eriti venekeelsel elanikkonnal.
Meenub anekdoot eesti mehest, kes armastas oma naist nii palju, et oleks seda talle peaaegu öelnud. Las viib vähemalt tänagi naisele lilled.
Võltsnaeratus lilleõie taga pole midagi väärt, kui veel sama päeva õhtul saavad paljud naised kodus peksa ning tööle minnes meestest madalamat töötasu, kuigi töö sisu on sama.
Ometi võib sellel päeval mõelda päris elule ja probleemidele, sest just nooremate naiste seas on levimas suhtumine, et võltsnaeratus lilleõie taga pole midagi väärt, kui veel sama päeva õhtul saavad paljud naised kodus peksa ning tööle minnes meestest madalamat töötasu, kuigi töö sisu on sama.
Või kui väikelapse ema ei võeta enam kui spetsialisti, vaid kui naist lapsega, ning kui karjääriredelil edasi pürgimisel tuleb naisel ette lagi, sest ta on sündinud naisena.
Probleemide loetelu võiks ilmselt jätkata ja need on päris elust. Sooneutraalsuse püüe samas päris eluga sammu ei astu. Naissugu ja meessugu on olemas nii looma- kui ka taimeriigis. Mõlema rollid on võrdselt austusväärsed ning suhete ja suhtlemise aluseks peaks olema vastastikune lugupidamine. Võrdsusest saab rääkida teemadel, kus saab lähtuda sõnast “inimene”. See käib võimaluse kohta õppida ja ennast arendada, töökoha, palga, loomingu ja kõige muu kohta, mis sõltub isikust ja võimetest, mitte soost.