Terror kortermajas, teha pole midagi (1)

Villu Päärt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja Tapal.
Kortermaja Tapal. Foto: Marianne Loorents

Saage tuttavaks, Eleonora (70). Tapa elanik, korteriomanik 44 korteriga elamus. Erastas oma korteri 1995. aastal. Tal on tütar Natalja, teiste majaelanike sõnul umbes 40 aastat vana. Ema on vanaduspensionil, tütar ei tööta, ei ole kunagi töötanud ega hakka ka. Nii ütlevat ema.

Nende esimese korruse korterist lähtuv on teinud teistele majaelanikele suurt muret juba aastaid. Kirju on läkitatud kilode kaupa, politseinikud ja kiirabi on kohal käinud kordi ja kordi. Miski ei aita.

Igapäevane karjumine majaelanike peale, sõim, laamendamine. Peks metalltoruga vastu seina ja radiaatoreid, ka öösel. “Nad lähevad kogu aeg õelamaks ja kurjemaks. Mina ja mu alumine naaber oleme saanud arstilt tõendi, et meil on nende tõttu terviserike,” kirjeldab proua, kes elab märatsejatega samas trepikojas. Korteriühistu käis viimased paar aastat Eleonorast ja tema tütrest lahtisaamise nimel pikalt kohut, kuid kaotas. Märatsemine võib endisel moel jätkuda.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles