Kolumn: väliseesti lugudest

Martin Nõmm. Foto: Erakogu

Vabariigist ja aastapäevadest on nüüdseks palju kirjutatud. Pean tänuväärseks seda, et palju räägitakse ka väliseestlastest ja et Rakvere teatri lavalgi rulluvad lahti need lood, mis on pikalt jutustamist oodanud.

Küsisin enne vabariigi aastapäeva oma Kanadas elavate nõbude käest, kas neil ka midagi erilist plaanis on. “Ülemere-lapsed” – nii kutsus vanaema oma okupatsiooni eest pagenud venna järglasi. Nõbusid ja hõimlasi on nüüdseks tosinkond, nii tädi-onu vanuses kui ka noori.

Ühelt neist tuli vastus siis, kui paar päeva hiljem juba pidulauas istusime. Tol hetkel olid nad minemas Toronto peaväljakule, kus toimus suur kohalike eestlaste kokkusaamine ja lipuheiskamine. Plaanis oli väikesed lipud panna vanemate haudadele, kes pärast sõda kodumaad enam ei näinudki. Kui pidulauas ütlesin, et “kanaadakad” on nüüd teele asunud, küsis tädi naljatades, kas peaks neile kohad katma.