Vabadusplatsi kaitseks

Odette Kirss.

FOTO: Arvet Mägi

Igal linnal on oma ajalugu ja omad traditsioonid. Nii ka Rakverel. Meie linnal polnud aastasadu oma keskväljakut, nii nagu see oli teistes linnades kiriku juures. Seda ei võimaldanud siinne pinnamood. Kolmainu kiriku kõrval oli vaid väike turuplats. Kui 1906. aastal avati turg uues kohas, avaral lagedal, sai sellest kümmekonnaks aastaks linna keskväljak, kus peeti rahvakoosolekuid, sõjaväeparaade, pidustusi. Tegemist oli aga ikka peamiselt vaid linna ärikeskusega: platsi ääristasid kaubamajad, poed, kõrtsid, sepikoda. Tegutses turg, peeti laata.

Tellijale

Kui Eesti sai vabaks, hakkas rahvas igatsema kaunima ja pidulikuma väljaku rajamist. Selleks andis võimaluse linna keskel paiknevate kirikumaade riigistamine ja liitmine linnaga. Ja nii otsustatigi luua täiesti uus linnasüda. Alustati vabadussõja mälestusmärgi püstitamisega. Künkal seisnud vana kirikumõisa kiviküün lammutati ning 30. augustil 1925 avati seal Amandus Adamsoni loodud monument.

Sellest ajast peale on Rakveres Ausambamägi. Linnavolikogu otsusega 22. septembrist 1927 anti Ausambamäe kõrval asuvale lagedale alale Vabaduse platsi nimi. Hiljem on rahvas seda kutsunud Vabadusplatsiks ja ka Vabaduse väljakuks. Samal ajal sai Suure-Põllu tänavast Vabaduse tänav. Nii nagu valiti ausamba autoriks kuulus skulptor, anti edaspidi luba Vabaduse platsi äärde hoonete projekteerimiseks vaid tuntud arhitektidele.

Tagasi üles