Kolme Männiku lugu

Meelis Liivlaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenikelaev Sarabande 1949. aasta maikuus Göteborgis enne ajaloolise reisi algust.
Põgenikelaev Sarabande 1949. aasta maikuus Göteborgis enne ajaloolise reisi algust. Foto: Erakogu

Pärast omariikluse lõppu olid eestlaste saatused erinevad. Ühes külas kõrvuti kasvanud inimeste käekäik võis kujuneda ühest küljest väga erinevaks ja teisalt jälle mõnevõrra sarnaseks. Alljärgnevalt tuleb juttu kolmest Käsmu külas võrsunud mehest, kelle eluteede näitel saab kokkuvõtliku ülevaate ühe ajastu traagikast.

Ajalehe Viru Sõna 1949. aasta 24. märtsi numbris ilmus artikkel pealkirjaga “Püügivõlgnevus likvideeritakse”. Pealtnäha tollele ajajärgule nii iseloomulik pealkiri, millest ei oskakski midagi erilist otsida. Ajalooteadlikum lugeja pöörab siiski tähelepanu artikli ilmumise kuupäevale ja oskab leheloo veidi laiemasse ajaloolisesse konteksti paigutada.

Viidatud artiklist saab lugeja teada, et rida kalureid, nagu O. Lehtla, R. Männik ja V. Tommula, suhtus ühistu poolt neile määratud püügiülesannete täitmisesse äärmise hoolimatusega, mis kiskus alla kogu ühistu tööedukust võitluses aastaplaani täitmise eest. Artiklis on kalurite täisnimed. Nõukogude ajakirjanduse poolset sildistamist tõe pähe võtta ei saa, aga siinkohal siiski meeste täisnimesid välja ei kirjutata – välja arvatud üks erand.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles