Mohni saarevaht jäi mandrile jäävangi

Talvise jää ajal valitseb Mohni saare ümber tüüne vaikus. Jää ja merega on saareelanikud harjunud, kuid saare ja mandri vahel liikumisega on talviti probleeme. Foto: Lea Õis

Mohni saarevaht Mati Maasild on juba poolteist nädalat pingsalt ilmateadet jälginud, oodates, millal muutlikud jääolud võimaldavad tal lõpuks koju naasta.

Viinistust ligi viie kilomeetri kaugusel asuval saarel kümnendat talve vahiametit pidanud Maasild tundis 5. märtsil südames valu. Ainsa võimalusena abi saamiseks tuli loota politsei- ja piirivalveameti lennusalga helikopterile.

Nagu tavaliselt, tuleb meditsiinilise probleemi korral teatada häirekeskusesse ning põhjendatuse korral hakatakse otsima võimalikku transporti. Kui selle käigus tekib vajadus kopteri järele, siis läheb väljakutse merevalvekeskuse kaudu lennusalga valvemeeskonnale.

Paarikümneminutilise lennu järel oligi südame rütmihäirete käes vaevelnud saarevaht Mustamäe haiglas, kust ta sai välja 13. märtsil.

Naine ootab saarel, koera ja kanadega, suhtleme telefoni teel iga päev. Psühholoogiliselt on tal kindlasti ränk, endal ka samamoodi – mõtted kõik seal. Suvel on hoopis teine asi.

Sest ajast on ta oodanud parajat hetke, et koju oma kaasa juurde jõuda, kuid looduse vastu ei saa.

Lennusalga kopter teda enam tagasi viia ei saa, sest see on mõeldud eelkõige hädaabilendudeks, mitte eraisikute sõidutamiseks. Saarevaht pöördus nii lennusalga kui ka Kuusalu valla poole, aga reeglid on reeglid.

Lennusalga juht Kalmer Sütt ütles, et ta saab emotsionaalselt inimese murest aru, kuid neil on eelarves raha ette nähtud kindlateks ülesanneteks, mille hulka ei kuulu inimeste transportimine haiglast koju.

“Meil käivad väljakutsed läbi merevalvekeskuse ja seda võib võrrelda häirekeskusega. Nii raske, kui seda öelda on: kui inimene haiglast pääseb, on tema asi, kuidas koju jõuab. Kui ta on oma elu saarega sidunud, siis tuleb sellega arvestada. Praegu on see inimese ja kohaliku omavalitsuse nuputada.”

Süti sõnul on olemas ka paar eraettevõtet, kel väikesed kopterid ja kes teenust osutavad, aga keegi peab selle kinni maksma.

Mati Maasillal on siiski lootust, sest ilmateade lubab, et tuul pöördub soodsas suunas, viies jää saare ja Viinistu vahelt minema, ning võibolla avaneb Matil võimalus paadiga täna üle saada.

“Jää sõidab edasi-tagasi, eile tuli jää saarelt Viinistusse. Loodan, et kui tuul hoiab edelasse, siis saab äkki nüüd paadiga üle,” rääkis saarevaht.

“Naine ootab saarel koos koera ja kanadega, suhtleme telefoni teel iga päev. Psühholoogiliselt on tal kindlasti ränk, endal ka samamoodi – mõtted kõik seal. Suvel on hoopis teine asi,” kõneles Mati Maasild, kes ootab seni kojujõudmist Rakveres tuttavate juures.

Tavaliselt käiakse talvel mandril korra kuus, kuid kahekesi koos eriti harva, sest keegi peab alati kohal olema. Mati Maasilla sõnul on tänavune talve lõpp viimaste aastate kõrval üsna erakordne.

Viimati sai talvel ohutult üle jää käia 2011. aastal – siis külmus meri veebruaris ja oli kuni aprilli lõpuni jääs. “Üksteist korda käisin Soome kelguga mandri vahet,” meenutas saarevaht. Vahepealsed talved on saadud kenasti paadiga hakkama.

Mati Maasild rääkis, et tänavu tuli neli inimest jalgsi üle jää 3. märtsil, kuigi õhemas kohas oli jää paksus vaid neli-viis sentimeetrit. See on väga ohtlik ettevõtmine. Seejärel tahtsid mehed mootorsaanidega tulla, tegid proovipuurimist – kalda ääres oli jää paksus 15 sentimeetrit, kilomeetri kaugusel juba kõigest neli.

“Kuigi paistab, et on sile väli, ei pruugi see inimest kanda, sest all on hoovused ja isegi jää lainetab,” rääkis mees.

Ta meenutas, et 2010. aastal oli meri nädal aega jääs, ühel hommikul oli aga kõik kadunud, sest tuul keeras teise kanti, tõstis vett ja jää pani loode poole minema.

Viinistu ja Mohni vaheline veelahe on salakaval. Aastate eest on jäänud seal kadunuks kaks inimest.

Üks mees hakkas jala üle minema, aga pole tänaseni välja ilmunud, ainult koer leiti. Teisest jäi maha vaid sõudepaat.

 

Mohni saar

• Mohni saar paikneb Eesti põhjarannikul Viinistust 4,5 kilomeetri kaugusel Eru lahe kirdeküljes.
• Selle ­pikkus on 2,3 kilomeetrit ja laius 250 meetrit.

Kahe kuuga kaheksa meditsiinilendu

25 tegutsemisaasta jooksul on lennusalga kontole kogunenud tuhatkond päästetud elu – küll maismaalt, küll merelt, vahendas “Aktuaalne kaamera” veebruaris.

Ennekõike on aga lennusalk nii-öelda silmad õhus, et näha, mis toimub meie riigipiiril, või anda märku mõnest kriisisituatsioonist. Lisaks täidab lennusalk õhukiirabi rolli.

Lennusalga esimene päästeoperatsioon toimus 14. märtsil 1996. aastal, kui Tallinna lähedal triivima hakanud jääpangalt toodi ära üksik kalamees.

2017. aastal tehti kopteriga 146 meditsiinilendu (kokku 265 tundi), millest 123 lendu oli patsientide haiglate vaheline transport ning 23 lendu oli haigete transport väikesaartelt mandrile haiglasse. Lennuk tegi kolm lendu, kokku kuus tundi. Tänavu kahe esimese kuuga on lennukiga tehtud üks ja kopteriga seitse meditsiinilendu (kokku 14 tundi), kõik on olnud haiglate vaheline transport.