Haiglate õendusabiosakonnad püüavad survest hoolimata ellu jääda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski üks suurtest ülesannetest on muuta hooldusteenus haiglates paremaks. Poolteist aastat tagasi väisas minister Rakvere haiglat, kus ta külastas koos Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiiskülaga ka õendusabiosakonda.
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski üks suurtest ülesannetest on muuta hooldusteenus haiglates paremaks. Poolteist aastat tagasi väisas minister Rakvere haiglat, kus ta külastas koos Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiiskülaga ka õendusabiosakonda. Foto: Meelis Meilbaum

Mõni päev tagasi pidid lähedased haige 70-aastase mehe Viru haigla õendusabiosakonda panema. Rakvere haigla õendusabiosakonnas polnud kohta. Viimasel ajal on õendusabi räsinud skandaalid. Miks on surve sellele teenusele nõnda suur? Milline on olukord maakonna haiglates?

Viis aastat tagasi avati Rakvere haiglas iseseisva statsionaarse õendusabi osakond, kus on 48 voodikohta. Tapal on õendusabi antud kümmekond aastat, sealses Viru haigla osakonnas saab abi 20 inimest.

Haigla õendusabi puhul jääb inimestele mulje, et seal hoolitsetakse nende lähedaste eest niisamuti nagu hooldekodus. Ometi pole õendusabi hooldekodu. Viru Haigla AS-i meditsiiniteenuste arendusjuht Lenne Rätsep sõnas, et inimesel on õendusabi saamise aluseks tema raviga seotud küsimused, hooldusteenuse puhul aga toimetuleku toetamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles