Nädala kaja: jüripäev koos Georgiga

Merly Raudla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merly Raudla.
Merly Raudla. Foto: Meelis Meilbaum

Tean, et varakevad on paljude inimeste lemmikaeg. Ise ootan läbematult küll jaanipäeva (jajah, tean küll, +5 ja vihmasadu), kuid jüripäeva lummus on mind juba lapsest saadik köitnud. Tundub, nagu oleks mingisugune maarahva igivana maagia sajanditeks sellesse looduse tärkamise aega püsima jäänud.

Ilmselt ei ole paljud inimesed kursiski, et rahvakalendri järgi sõlmiti jüripäeval uusi töölepinguid, tasuti renti ning tagati karja- ja saagiõnn. Vaevalt et keegi tänapäeval enam vanarahva tarkuste järgi oma töid ja tegemisi jüripäevale sätiks. Või mine tea, äkki sooritabki mõni veel rituaale, et garanteerida tervis ja talu edenemine ning tõrjuda tumedaid jõude, õnnetusi ja tigedaid metsloomi. Lõket tehakse vast ikka ja iga endast lugupidav õppeasutus korraldab lastele teatejooksuvõistluse. Tõrvikutega ja puha.

Jüripäeval kipuvad mõtted kaugesse minevikku, keskaega rändama. 1343. aasta jüriööl andis Born­höhe jutustusest tuntud legendaarne Tasuja ühel Harjumaa künkal leegitseva tõrvikuga märku ülestõusu algusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles