Rännak teaduse kurvilistel teedel

“Eesti teaduse 100 aastat”. Foto: Internet

Teaduse teed on sarnaselt maanteedega kurvilised, kuid saja aastaga jõuab inimvaim neil siiski jõudsalt edasi liikuda. Eesti teaduses on areng toimunud hoolimata ümbritsevatest ohtudest tippkiirusel. Veel hobustega maal ringi liikunud eesti teaduse teerajajatel polnud silme ees sihte genoomikast, infotehnoloogiast ega päikesepatareidest. Tänu neile sündis aga eestikeelne teadusterminoloogia ning loodi alus tänapäevastele uuringutele. 

Teaduslikest otsingutest viimase saja aasta jooksul Eestis räägib EV 100 raamatusarjas ilmunud Jüri Engelbrechti ja Erki Tammiksaare “Eesti teaduse 100 aastat”.

Raamatus on heidetud pilk nii teaduse ajaloole kui ka saavutustele-tulemustele. Pisut pikemalt on käsitletud 11 meest, kes olnud teerajajad meie teaduses. Ning nende seas on ka kaks läänevirulast: valguse ja varju vahekorra uurija Juhan Ross ning Ernst Öpik, kes on kasvatanud maailma mõõtmeid.