Emakeelest ja keelemeelest

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolleege kuulavad tähelepanelikult keeleteadlased Reet Kasik ja Jüri Valge.
Kolleege kuulavad tähelepanelikult keeleteadlased Reet Kasik ja Jüri Valge. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti keelt puudutavate küsimuste ja vastuste pilvest, mis liikus Väike-Maarja kohalt kaheks päevaks Rakverre, sadas mõttevihma ja keelerahet, puhus mitmekeelsuse tuuli ning lõi välku kantseliitliku häma kohal.

Selleks et meie armas emakeel kestaks ja kosuks, looks ja lehvitaks meie ning järelpõlvede hüvanguks, vaeti rahvusvahelisel konverentsil “Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III” saja aasta keeletöö kogemusi ning arutleti eesti keele rolli ja maine üle Wiedemanni keeleauhinna ja Georg Lurichi kujuna kojutuleku valguses.

Jutustada ümber teadlaste sisutihedad ja vaimukad ettekanded ning koolinoorte südikad uurimused oleks küll hunnitu vägitegu, ent enam kui riskantne ettevõtmine, nii et piirdugem mõningate nopetega, millest ammutada mõtteainet. Seda enam, et konverentsi ettekanded on plaanis avaldada kaaluka kogumikuna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles