Kiri: täht üheks õhtuks

Mare Rossmann.

FOTO: Erakogu

Hiljuti manala teele läinud näitleja Lembit Ulfsak olevat juba lapsepõlves öelnud, et tema tahab saada filminäitlejaks. Tänu andekusele ja töökusele ta selleks ka sai ja kirjutas ennast igaveseks eesti filmiajalukku. Inimesena jäi ta tagasihoidlikuks ega muutunud kunagi ülbeks. Seda suudavad vähesed, tema suutis.

Mitte kunagi pole olnud nii lihtne saada tuntuks kui praegu. Käid korraks televisiooni tõsielusaates ära – ja tehtud. Tuntus tulgu nii, et selle taga on ka sisu. Olla tuntud ainult tuntuse poolest ammendab ennast kiiresti ja sel võivad olla hapud viljad. Kantor Emori viimane uuring näitab, et paljud, keda meedia nimetab staarideks, ei saa selleks kunagi ja jäävadki ühe õhtu staarikesteks. Kui sa oled meelelahutaja või avaliku elu tegelane, siis oma karjääri huvides pead sa tuntud olema. Aga sa pead saama ka piiri pidada. Meil on toredaid inimesi, kes on selle piiri lähedal, et neid on avalikus ruumis liiga palju ja inimestel võib neist villand saada. Inimesed tüdinevad ja see võib karjäärile hoopis halvasti mõjuda.

Kui sa nii teles, raadios kui ka ajalehes iga päev esined ja lased piltlikult öeldes Kroonika oma magamistuppa, siis on ebaaus hakata süüdistama meediat. Tuleb ausalt tunnistada, et jah, ma olen edev, ja mis siis. Üks filosoof on öelnud, et kõik inimesed on edevad ja erinevad üksteisest ainult oskuse poolest seda varjata. Julgen tunnistada, et olen edev – ja seda juba lapsest saadik. Kui isa läks hobusega maakodust Rakvere turule, olevat mina öelnud, et too mulle kakapott, sest ma ei tahtnud õues vetsus käia, ja roosa kübar. Alles 1980-ndatel, kui suurde poliitikasse sattusin, sain aru, et mul on edevuse poolest veel arenguruumi.

    Tagasi üles