Tervishoiusüsteemi ei tohi lammutada, vaid seda peab arendama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siret Kotka-Repinski.
Siret Kotka-Repinski. Foto: Erakogu

Tervishoiusüsteem on pakkunud palju kõneainet ja arvamusi selle kohta on mitmesuguseid. Kõige kummalisema ideega tuli välja märtsi lõpus äsja reformierakonda juhtima asunud Kaja Kallas. Tema sõnul peaksime haigekassa ülalpidamise lõpetama ning hakkama inimestele ravikindlustust pakkuma äriettevõtete kaudu. Loomulikult vajab haigekassasüsteem muutmist, kuid nii mitmelgi põhjusel leian, et ravikindlustuse andmine erakättesse võib pikemas perspektiivis mõjuda sektorile hävitavalt.

Kaja Kallase sõnul tooks tervisekindlustuse tellimine erasektorist kaasa vajaliku konkurentsi ja annaks inimestele suurema valikuvõimaluse, mis viiks omakorda hinnad alla ning parandaks seeläbi teenuse kvaliteeti. Kuid alati ei ole konkurents edasiviiv jõud, sest pigem võivad kerkida esile ärihuvid ning eraettevõtetel on siiski vaid soov teenida kasumit. Sellisel juhul pole inimese tervis kindlasti enam esimesel kohal. Samal seisukohal on ka paljud eksperdid, leides, et uudsed lahendused tervishoiusüsteemis on küll teretulnud, kuid neid võiksime pigem kasutada haigekassa puhul. Lisaks võib erakindlustuse suunas minemine tähendada süsteemis palju segadust. Suurel osal eakatel võib olla üsna keeruline järge pidada, milliste haigusjuhtude vastu ta kindlustatud on. Niisugune probleem võib tabada ka raviasutusi, kellel oleks keeruline liigitada, milline on iga indiviidi kindlustusaste.

“Täna elab Eestis ligi 200 000 pensionäri, kellest suur hulk elab suhtelises ­vaesuses. Mõistagi on tegu kõige kriitilisema grupiga. Seades sisse uue süsteemi, paneme sellega suurde ohtu terviseteenuste kättesaadavuse.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles