Tööelu kümnend on toonud kodutunde

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aqva hotelli finantsjuhi Ursula Alavere kümme tööaastat on möödunud küll ühes kabinetis, kuid olnud värvikirevad.
Aqva hotelli finantsjuhi Ursula Alavere kümme tööaastat on möödunud küll ühes kabinetis, kuid olnud värvikirevad. Foto: Meelis Meilbaum

Meloodiline kellamäng kostab Aqva finantsjuhi Ursula Alavere kabinetti. Kusagilt ilmuvad vaateulatusse abiellujad: pruudi pikk valge kleit voogab tuules ja kiriku poolt hüüavad ehitusmehed noortele “kibe”. Kevad on täies hoos.

Varakevadel aastaid tagasi, kui Ursula töötas Estonian Cellis, helises ta telefon ja Aqva rajamise eestvõtja Roman Kusma kirjeldas suurt uhket maja, mida küll alles projekteeriti. “Ütlesin talle alguses, et ma ei ole pädev selles ametis. Arvasin, et ei vea välja,” räägib Aqva finantsjuht, kel oli toona vastus varnast võtta. Aga ta lubas siiski mõelda.

Selles, et nii suur hotell väikeses kohas end ära majandab, ei kahelnud ta karvavõrdki. Probleem oli temas endas. Kuid mida rohkem nad Roman Kusmaga omavahel teemat arutasid, seda enam hakkas see talle huvi pakkuma. “Kui maja valmis oli ehitatud, isegi siis polnud mul enda osas krõksu käinud,” ütleb Ursula Alavere. Läks mõni aeg – ja eneseusk kasvas ... mühinal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles