Kui Roman Kusma enam kui neliteist aastat tagasi oma kesklinna krundile spaahotelli planeeris, naerdi tema unistus välja. Nüüd on Rakveret Aqvata raske ettegi kujutada.
Ühe mehe unistus täitis paljude soovid
“Spaahotell Rakverre? Poisid, lolliks olete läinud või? Spaa peab olema kusagil mere ääres, Pärnus või Saaremaal,” olid esimesed reageeringud.
Roman Kusmale meeldib rääkida unistustest, ta on kindel, et kui inimene midagi väga soovib, siis see soov ka ükskord täide läheb. Tema soovis spaad. Ta küsis mitu aastat õhtuti magama minnes endalt, mida ta veel pole teinud, et Rakverre spaa tuleks. Kui arhitektuurikonkursil oli võidutöö välja valitud, visualiseeris ta endale pildi nii selgeks, et võis juba siis majas ringi liikuda, kujutades ehedalt ette, kus mis täpselt asub. “Kui ma sõitsin sealt mööda, siis nägin seda maja, nagu see olekski valmis, unistuste käimapanevaks jõuks ongi see, et sa suudad oma mõtteid juba näha,” on Kusma veendunud. “Mina käisin selles majas juba enne ujumas, kui seda ehitamagi hakati.” Tema spaamõttega ühel ajal veeretati Rakvere linnavalitsuses plaani veekoguta linna ujula ehitada. Lõpuks said kaks asja kokku, kuid tagantjärele võib tõdeda, et kui toona oleks rajatud paari saunaga ujula, poleks sellist spaahotelli siia kunagi kerkinud.
Eeskuju 42 veekeskusest
See oli 2003. aasta talvel, kui seni rohkem toitlustusettevõtjana tuntud Roman tahtis lastega aega veeta, kuid selleks sobivat kohta ei leidnudki. Tema noorimad tütred olid siis kahe- ja neljaaastane.
Rääkimata Rakverest, polnud sel ajal kusagil Eestiski korralikku spaad, kuhu lastega külma eest minna. Ta võttis koos perega suuna Soome Turu linna, kus ligunes kaks pikka päeva Kariibia hotelli veekeskuse lastebasseinis ja mõtles, et oleks väga lahe, kui Rakveres oleks ka selline, kus inimesed saaksid veemõnusid nautida, minemata selleks kuhugi kaugele.
Siis ta veel ei planeerinud ise veekeskusele alust panna. Ometi oli selleks soodne pinnas olemas. Roman Kusmal oli krunt Parkali tänavas, kus kunagi asunud parkimistöökojast olid alles vaid paekivimüürid. Esialgu oli tal plaan sinna restoran ehitada, kuid veekeskuse ja hotelli idee sai jõudu üha juurde.
Asi läkski nõnda, et tollane linnaarhitekt Oliver Alver julgustas Roman Kusmat ühel hetkel Parkali tänavas kirikupargi tiikide ääres asuva hotell-veekeskuse arhitektuurikonkurssi välja kuulutama.
Taganeda polnud enam kuhugi. Kusma käis isegi Brasiilias veekeskustega tutvumas, et leida igast see parim osa ja tuua Rakverre. Kokku tuli 42 spaahotelli ja veekeskust, kus ta uuris seest ja väljast, et aru saada, miks üks asi meeldib ja teine mitte.
"Mina käisin selles majas juba enne ujumas, kui seda ehitama hakatigi."
Roman Kusma, Aqva tegevjuht
“Usun, et leidsin selle iva,” arutleb Roman Kusma tagantjärele. “Ja kuigi pärast meid on Eestisse tekkinud hulk spaasid, peavad ikkagi väga paljud just meid Eesti parimaks spaaks ja tulevad jälle ja jälle siia tagasi,” lisab tark turundaja.
Ometi tundus see kõik kümmekond aastat tagasi täiesti utoopilisena, seda enam, et konkursi väljakuulutamise hetkel polnud Kusmal isegi raha, kuigi auhinnafondiks oli välja pandud tolle aja kohta soliidne summa – 100 000 krooni.
Kusma hakkas pangauksi kulutama ja sai viisakaid vastuseid stiilis, et see on tore projekt küll, aga omafinantseeringut oleks vaja suurusjärgus sada miljonit krooni. Olgu siinkohal öeldud, et kokkuvõttes läks ehitis maksma kakssada miljonit.
Aga nagu on Roman Kusma oma ettevõtmistesse alati uskunud, nii on elu tal plaanid ka teoks aidanud teha. Seal ristusidki tema teed ettevõtjate Arti Silmu ja Raivo Tammega, kes olid valmis uhkesse projekti investeerima.
Ajastus oli viimase vindi peal. Aqva avati pidulikult 2008. aasta 2. mail. Kuid just sel ajal algas Eestis majanduslangus, mida me praegu masuna mäletame. Inimestel enam raha ei olnud, pangad laenu ei andnud, aga Aqva oli palganud inimesi tööle buumiaja kõrgete palkadega, lisaks jooksis Rakvere suveks tühjaks, samuti polnud turistidel harjumust Rakveres käia. Esimesed kuud olid uuele veekeskusele ja hotellile väga rasked. “Alguses tekkis tunne, et nüüd lõikasime küll väga sügavalt näppu,” meenutab Kusma. Majandussurutis elati siiski üle, kusjuures alla ei antud hinnatasemes ega kvaliteedis.
Keegi ei teadnud siis, millega masu lõppeb. Kusma: “Terve Eesti majandus kukkus üpris sügavale, ja kui oodati, et kohe-kohe tuleb tõus, siis see tase jäi reaalsuseks päris pikaks ajaks.”
Võitis terve Rakvere
Juba kaks aastat hiljem saadi aru, et nädalavahetustel jääb hotellitubadest väheks ning vaja oleks juurdeehitist ka konverentsisaalide tarvis. Nii ehitatigi viis aastat tagasi teisele poole tänavat juurdeehitis. Alles siis läksid proportsioonid paika – ööbima mahtus nüüd nii palju inimesi, kui spaa ja restoranid olid valmis teenindama.
Kui alguses oli Aqvas 75 tuba, siis pärast juurdeehitise valmimist juba 120.
Roman Kusmat tuntakse väga hea müügimehena, ta ei löö risti ette, kui on vaja ise käed külge lüüa mõnes turundusteos, videos või ükskõik milles, peaasi, et Aqva sellest võidab. Kuid koos Aqvaga võidavad sellest Rakvere ja kogu Lääne-Virumaa.
Rakveres registreeritakse 60 000 ööbimist aastas, see hulk ületab neljakordselt linnaelanike arvu. Nõnda toob spaahotell võõrast raha linna juurde, seda kulutatakse muuseumides, söögikohtades, kauplustes ja mujal maakonnaski.
“Mina usun turundusse – hästi turundades võib beduiinile liiva ja eskimole jäädki müüa,” räägib Kusma, kes on käinud kõik need kümme aastat oma asutusega Soomes turismimessidel. Esimesena Eestis hakati messidel müüma eripakette, mis on saanud kindlaks kaubamärgiks ja leidnud püsikunded.
Mis puutub klientidesse, siis kuigi arvatakse, et Aqvas käib väga palju turiste Venemaalt, siis päris nii see ei ole. Algusest peale on võetud suund olla eestimaalaste spaa. Nii on ka läinud: eestimaalased moodustavad klientuurist üle poole, soomlasi on 20–30 protsenti ja Venemaalt kuni kümme protsenti. Hotelliosa on sageli nädal ette välja müüdud, aastaringne täituvusprotsent on kõva 70.
Et nädalalõpuks Aqvasse tuba saada, peab selle mitu nädalat ette broneerima. Juurdeehitust praegu Aqvas ei plaanita, kuid alati ideedest pakatav Roman Kusma on mõlgutanud ka selliseid mõtteid, et kasutada ära meie linnakese ahtad veesilmad. On ju Rakvere Eesti ainus maakonnakeskus, kus pole jõge, merd ega järve. Süstatiikide äärde võiks vabalt rannaala kujundada.
2003–2004 aastavahetus. Idee sünd.
2004. aasta september. Arhitektuurikonkursi väljakuulutamine.
2006. aasta mai. Sündis spaahotelli ehitamise otsus, algas projekteerimine.
2006. aasta oktoober. Ehituslepingu sõlmimine.
2006. aasta 30. november. Kopp löödi maasse.
2008. aaasta 2. mai. Hotelli avamine.
2009. aasta 26. jaanuar. Lääne-Virumaa 2008. aasta teo auhinna üleandmine.
2012. aasta 23. detsember. Klientidele avati uus hoone.
2013. aasta 8. mai. Seminariruumidega hotelliosa ametlik avamine.
2013. aasta 8. oktoober. Ettevõtluse auhind – aasta piirkonna ettevõte.
2014. aasta 14. märts. Saadi regionaalarengu auhind.