Repliik: jumalaviljade kevadhoog

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Viita-Neuhaus.
Anu Viita-Neuhaus. Foto: Meelis Meilbaum

Kevad. Kümme aastat tagasi. Sirelid lõhnasid, puudelt lendles õieebemeid. Aeg oli umbes sama kaugel. Vanem poiss oli titt, kel oli nii võimas nohu, et tuli kevadisel ööl sõita lastehaiglasse.

Öine kliinik oli tühi, mööda koridori vedasid arstid kahte noorukit kanderaamil, masinad tiksusid südamelöökide rütmis. Oodati kuttide vanemaid. Kasutati sõnu “kriminaalne joove”. Koolilõpupidu. Vaevalt lapseeast välja kasvanud poisid olid haljast kummutanud põhikooli lõpupeol nõnda palju, et tuli võidelda nende elu eest.

Noorte lapsevanematena mõtlesime mehega, et praegu istume haigla koridoris, silmad hirmu täis, lapse nohu pärast, hoia jumal, et 16 aasta pärast mitte poisi alkoholimürgistuse tõttu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles