Rakveres erakorralise meditsiini osakonda pöördujate arv püsib kõrge

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakond.
Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakond. Foto: Meelis Meilbaum

Tervise arengu instituudi avaldatud statistika ütleb, et erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördujate arv väheneb üle Eesti.

Rakvere haigla EMO numbrid seevastu kõnelevad, et pöördumiste arv püsib sama: 2015. aastal 17 944 patsienti, 2016. aastal 18 392 patsienti ja 2017. aastal 17 939 patsienti.

AS-i Rakvere Haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev märkis, et tegureid, miks siinses EMO-s palju käiakse, on terve hulk. Kõigepealt perearstide kättesaadavus.

“Suheldes kolleegidega Lõuna-Eestist, on tekkinud tunne, et seal elavad inimesed on kannatlikumad ja suudavad oma järjekorra eriarstile või perearstile ära oodata,” lausus Suurkaev, lisades, et Rakvere ja teiste üldhaiglate EMO patsiendi profiil on samuti erinev. Rakvere menetleb palju keerulisemaid juhtumeid, kui seda tehakse näiteks Põlva või Võru kandis – kaugus kõrgema etapi haiglast on siin määrav.

“Väidetavalt – ma ei ole seda statistiliselt kontrollinud – on lõuna pool eriarstiabi ja muud tervishoiuteenused proportsionaalselt rahvaarvuga paremini kättesaadavad kui meil Põhja-Eestis,” ütles juhatuse esimees.

Rakvere haigla EMO numbreid on kindlasti mõjutanud sõdurpoisid ja roteeruvad välisriikide väeüksused. Ka nende sisenemine toimub läbi EMO. Samuti on Põhja-Eesti asustustihedus Eestimaa keskmisest suurem, Rakverele lähimad EMO-ga haiglad on kaugemal, kui need on üksteisest Tartumaal, ja ida poole ei armastata liikuda. Veel on mõjutajad meie keskmisest tihedam üleriigilise tähtsusega teedevõrk, tööstuspotentsiaal jm. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles