Ükskõik kui vapralt ka silmi vastu päikest ei pilutaks, apteekrite soovitatud vitamiine ei neelaks, maailma kaeblusest eemale ei hoiaks, ähvardab ümbritsev sind piinarikka väsimusega. Tavaliselt kutsutakse sedasorti häda, mis üldiselt mööda läheb, kevadväsimuseks või siis aastaajale vastavalt sügismelanhooliaks. Väsimuse sünonüümiks sobib minu arvates hoopis paremini sõna “küllastumine”.
Tellijale
Alahinnatud lugemismürgitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tean, mida tähendab lugemisväsimus, kuigi poleks kunagi uskunud, et sarnane “tõbi” võib kallale tulla. Küllap teab mõni teinegi hingekene, mida tähendab, kui silme ees keerlevad kõverad kirjaread, kael ning kukal kisuvad krampi ja kurgus kõrvetab. Tõused arvuti ees koguni püsti ning muudkui vahid ekraani, kuni tajud ehmatusega, et su kallihinnalised elupäevad koosnevad vaid lugemisest-kirjutamisest ja istumisest. Ja siis ühel hommikul mõistad, et enamik tekstidest on nõudnud küll aega ja vaeva, aga kas midagi olulist on suudetud teisele inimesele pakkuda, jääb kahtlaseks. Nii mõtlen sedagi mõtteavaldust sõnastades.