Teadusajaloolase Ken Kallingu raamat “Eesti meditsiini 100 aastat” heidab põhjaliku pilgu meditsiini arengule Eestis neis muutlikes oludes, mida ajalugu meie kodumaale pakkunud on.
Meditsiiniraamat üllatab positiivselt
26. mai 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Hitleri-Saksamaa ja NSV Liit on ka meditsiiniloos olulised peatükid, kusjuures arstiteaduse areng nendes riikides polnud sugugi ühemõtteliselt positiivne,” kirjutab autor raamatu saatesõnas.
Teos on ohtralt illustreeritud ning sisaldab põnevaid fotosid ja kaarte. 1925. aasta raviasutuste kaardilt selgub, et praegusel Lääne-Virumaal oli sel ajal kolm haiglat – loomulikult Rakveres, aga ka tööstusasulates Kundas ja Aseris. Kuus aastat hilisem apteekide-arstide paiknemise kaart näitab, et nii jaoskonnaarst kui ka apteek tegutsesid Viru-Nigulas, Haljalas, Kadrinas, Tapal, Tamsalus, Väike-Maarjas, Rakveres, Võsul ja Simunas, ainult apteek oli Kundas, Roelas, Rakkes, Viru-Jaagupis ja Läsnal.
Huvitavat statistilist materjali on raamatus palju. 1922–1927 läbi viidud kogu riiki katva “sanitaar-uurimuse” tulemusel selgus näiteks, et Virumaal oli saun täpselt pooltes majapidamistes, mis tegelikult oli suhteliselt kehv näitaja. Maakondade lõikes oldi eespool vaid Harjumaast ja lootusetult viimaseks jäänud Järvamaast. Päris viimasele kohale platseerus Virumaa aga väljakäigu olemasolu poolest, sest käimla tuvastati vaid 49,7% majapidamistest. Võrdluseks võib tuua kõige väljakäigurikkama maakonna ehk Läänemaa, kus vastav näitaja oli 85,7%.
Ken Kallingu raamatut “Eesti meditsiini 100 aastat” ei maksa teema “ebaseksikuse” tõttu peljata, tegemist on vaat et kõige huvitavama ja ladusama teosega Eesti vabariigi juubelile pühendatud raamatusarjast.