Inimesed, loomad ja tehnika ehk Paar tundi lihakombinaadis

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ootesaal. ­Sigade rümbad ripuvad külmas laos ja ootavad oma järjekorda järgmisse osakonda, kus need oskuslikult ja kärmelt tükeldatakse ning tükid sorteeritakse.
Ootesaal. ­Sigade rümbad ripuvad külmas laos ja ootavad oma järjekorda järgmisse osakonda, kus need oskuslikult ja kärmelt tükeldatakse ning tükid sorteeritakse. Foto: Meelis Meilbaum

Kui kolleeg kuulis, et asutan end minema Rakvere lihakombinaati ekskursioonile, muigas ta sõbralikult ja kostis elutargalt: see, kes näinud, kuidas vorsti tehakse, seda enam süüa ei taha.

Avatud toidutööstuse nädalal võtab registreerunud huvilisi Rakvere lihakombinaadi üüratu suures, pea 42 000 ruutmeetri suuruses tootmishoones vastu Priit Dreimann, kes alustas 20 aastat tagasi tapamajatöölisena ning on praegu kvaliteedi- ja vastutustundliku ettevõtluse juht.

Energiliselt ja rõõmsameelselt selgitab ta, et HKScan Baltikumis töötab üle 1500 inimese viiekümnes üksuses. Kombinaadi kontseptsioon on kasvatada ise endale toorainet, kontrollides nii kogu ahelat farmist toidulauale, ja seda tehakse enam kui 22 farmis üle Eesti, lisa ostetakse koostööpartneritelt. Igatahes muutub ettevõttes aastas vorstiks, šašlõkiks, hakklihaks, pihviks 22 500 tonni sealiha, 18 800 tonni kanaliha ja võrdlemisi tagasihoidlik kogus veiseliha – 3800 tonni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles