Estonian Celli Kunda heitveetoru lekib kuni septembrini

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonian Cell.
Estonian Cell. Foto: Marianne Loorents

Haavamassitootjaettevõtte Estonian Cell loodeti esialgu remontida Kunda lahes asuv süvamerelasu tänavu esimeses või teises kvartalis, kuid eeldatust suurema lekete arvu tõttu lükkub parandustööde lõpp septembrisse.

"Esialgu planeerisime tööd lõpetada esimeses kuni teises kvartalis 2018. Eeldatust mõnevõrra suurema lekete arvu ja mereolude järsu karmistumise tõttu esimeses kvartalis on tööde teostamise graafik pikenenud," ütles Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.

"Täna peame reaalseks lõpetada parandustööd hiljemalt septembri lõpuks. Tööde teostamine toimub enam kui 5 meetri sügavusel meres. Tuukrite ohutust tagades saame lekkekohad parandada sõltuvalt mereoludest, mida tööde teostamise seisukohast on mõjutanud nii tuul, lainetus kui talvekuudel ka mere jäätumine," lisas ta.

Seejuures saab ettevõte Lahe sõnul tööde lõplikust maksumusest rääkida eksperdihinnangu saamise järel tänavu kolmandas kvartalis.

Lahe sõnul lõpetati mai alguses parandustööd kõige kaldapoolsemas, esimesena avastatud lekete kohas. Parandustöödega liigutakse samm-sammult edasi süvamere väljalasu otsa suunas. "Süvamerelasu parandamisel kasutame merevee keskkonda sobivaid roostevabast terasest remondimuhve," sõnas Estonian Celli juhatuse liige.

AS Estonian Cell sai toru lekkest ligi kilomeetri kaugusel kaldast teada möödunud aasta 20. detsembril keskkonnainspektsiooni kaudu. Süvamerelask peaks toimuma 2,4 kilomeetri kaugusel kaldast.

Ettevõtte tellitud tuukriuuringud kinnitasid, et toru ei olnud algul avastatud lekete kohas projekti kohaselt merepõhja sees ega pinnasega kaetud. Lisaks keskkonnainspektsiooni tuvastatud lekkekohtadele ilmnes tuukriuuringutest, et toru oli purunenud veel mitmest kohast esmaselt teatavaks saanud lekkekohast mere suunas. Tuukriuuringute tagasiside alusel on purunemiskohti 13, lisaks on toru ots nii-öelda paindes. "Täna teada oleva info alusel on enamik purunemistest parandatavad remondimuhvidega," märkis Lahe.

"Vaatamata purunenud kohtade arvule, usume, et toru lekked ei tekita ohtu keskkonnale, kuna merre jõuab nõuetele vastavalt puhastatud heitvesi. Ka Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadurite 2017. aastal teostatud merekeskkonna seire raport, mis esitati ettevõttele möödunud aasta viimastel päevadel, kinnitab, et ettevõtte heitveel puudub negatiivne mõju vaadeldud piirkonnas Soome lahe põhjataimestikule ja -loomastikule. Samuti ei ole ületatud raskemetallide kontsentratsiooni piirnorme ja puudub heitvee mõju vee ja setete hapnikusisaldusele," ütles Lahe.

"Ehkki merekeskkonna seirepunktid olid valitud tellimise hetkel teada olnud ainsat süvamere väljalasku arvestades, on tulemuste tõlgendamisel juba arvestatud lekke toimumisega ja süvamere väljalasuga kavandatust erinevas kohas. Raport kinnitab, et kõik selle aruande valmimiseks toimunud mõõtmised on tehtud vähem kui kolme kilomeetri kaugusel heitvee reaalse merre jõudmise kohast ehk lekkekohast ja peegeldavad seega heitvee mõju piirkonna üldisele keskkonna seisundile," lisas Estonian Celli juhatuse liige.

Paralleelselt avariiremondi korraldusega on ettevõte tellinud eksperdihinnangu jätkusuutliku lahenduse tagamiseks toru eeldatud 50-aastase eluea jooksul.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Ettevõte toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse sajaprotsendiliselt Euroopa ja Aasia riikidesse. Estonian Celli ainuomanik on Austria juhtiv paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles