Tänases lehes on juttu loost, mis lõplikku selgust ei saanud isegi kohtusaalis. Täpsemalt öeldes – kuidas õnnestus vendadel Tsjupadel tungida kuue politseiniku nina all korterisse, peksta peremees poolsurnuks ja karistamatult lahkuda?
Juhtkiri: karistamata kuri- ja väärteod
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
5. juuni 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga nimetatud kohtulugu on tähelepanuväärne veel kahest aspektist. Esiteks tegi endine politseinik kohtus suu lahti, ja kui teda uskuda, järgneb Ida prefektuuris üks rikkumine teisele. Et patrulli vanemaks määratakse selleks ette valmistamata mundrikandjaid, pidi olema juba suisa avalik saladus. Rahvakeeli öeldes pannakse nad tanki. Kas niisugusel teol pole kuriteo või vähemalt väärteo tunnused?
Teiseks polnud aastaid politseis teeninud korravalvur kordagi kuulnud juhtimise nõuetekohasest ülevõtmisest. Jah, auastmelt kõrgem või pädevam politseiametnik oli küll sündmuskohale saabudes öelnud, et “olen kohal”, kuid eeskirja järgi sellest ei piisa. Juhtimise ülevõtmisest tuleb asjaosalisi, kaasa arvatud juhtimiskeskust, selgel sõnal – “võtan juhtimise üle” – teavitada. Nimetatud loo puhul pidanuks juhtimine minema esimesena sündmuskohale saabunud patrulli vanemalt üle kogenumale politseinikule ja hiljem isegi operatiivgrupi vanemale. Seda aga ei juhtunud.
Loodetavasti leiab järgnevate lehenumbrite veergudelt Ida politseiprefektuuri põhjaliku selgituse. Vähemalt selle kohta, kas ekspolitseinik rääkis kohtus tõtt või valetas. Või äkki on veel mingeid variante? Viimastest on kõige laiemalt levinud kommunikatsioonihäired.
Et patrulli vanemaks määratakse selleks ette valmistamata mundrikandjaid, pidi olema suisa avalik saladus.
Tähelepanuväärsus, mis aitas selle kohtuloo puhul Rakvere kohtumaja kivikõvadel ja selgroogu murdvatel pinkidel tundide kaupa istuda, oli asjaolu, et vahepeal sai nalja ka. Pinkide kohta olgu öeldud veel nii palju, et kõik kohtusaalis olijad ei ole kurjategijad ega pea end ebamugavalt tundma. Nalja aga pakkusid asjaosaliste ütlused. Kannatanu Viktor väitis, et teda peksid politseinikud. Kohtunik Anu Ammer küsis otse, kas keegi on tema tunnistusi kuidagi mõjutanud. Teadvalt väärate tunnistuste andmine on aga kuritegu. Näis, kas prokurör paneb kriminaalasja püsti.
Vendade Tsjupade tunnistused aga võiksid ilmselt lüüa absurdirekordeid. Lõpuks oli üks vendadest sunnitud tunnistama, et valetas eeluurimisel, kuna talle polnud piisavalt selgitatud, et valetada ei tohi.