Põhiline, et naudiks olemist

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Mul on hea meel ja olen väga tänulik, et oma režissöörile Kristjan Svirgsdenile kellenagi meenun. Ja see filmitegemisaeg oli tõesti minu meelest üks tore aeg. Ja ehkki see oli ammu, on see unustamatu. Kõik on edasi läinud.

Mitte et kogemusi oleks kuhjaga juurde tulnud – ma ei teagi, mida kogemuste kuhjumine võiks tähendada –, aga avardumine järgneb alati, olgu kunstis, filosoofias, krossiratta valitsemises, isegi põllunduses. Põhiline on see, et naudiks olemist. Ja et kui ma kasutan ennast tööriistana, pean end väga hooldama. Kevade ongi see aeg, mil ma ärkan koos loodusega, saan nagu talveunest lahti ja teen justkui uut perioodi oma elus ja loomingus. Hoopis paremini mõistan, mis on põllundus. Minu usk, et Eesti põllundusest saab mahepõllundus ja Eesti riigist maailma esimene ökoriik, oli vaid illusioon.

Olen aru saanud, et päikese ja taime omavahelisse olemisse ei tule sekkuda brutaalselt, näiteks murutraktoriga, vaid delikaatselt, või üldse mitte sekkuda. Peab peenelt jälgima, mis looduses tegelikult toimub. Eriti jõhker tundub mulle sekkuda elusloodusesse mürkide, kunstväetiste ja GMO-dega.