Politseijaoskonna juhi kommentaar Kohtla-Järve peksmise juhtumile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi politseijaoskonna ametnikud eksisid. Nad astusid vastu seadusele, politseivandele ja politsei põhiväärtustele. Mul on kahju, et selline juhtum aset leidis, sest see ei heida varju mitte ainult Jõhvi politseijaoskonnale või Ida prefektuurile, vaid kogu politsei- ja piirivalveametile (PPA). Iga ametnik, kes politseiteenistusse astub, annab vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest, rakendada temale antud võimu õiglaselt ja erapooletult ja täita ausalt ning kohusetundlikult teenistuskohustusi. Meie juhtidena jälgime igapäevaselt seda, et eranditult kõik ametnikud austaksid politseivannet ja käituksid sellele ka vastavalt. Meie eesmärk on ju olla kogukonnas turvalisuse tagajad, mitte selle viijad.
Julgen vastu väita laialt levinud arvamusele, et politseinike eksimusi varjatakse ja „mätsitakse kinni“. Meil on organisatsioonis väga tugev sisekontrollisüsteem, mis igasugused rikkumiste tähelepanuta jätmised välistab. Iga politseiametnik on PPA nägu ning oma käitumisega kujundab ta ka organisatsiooni mainet üldiselt. Seaduse ja PPA väärtuste vastu eksides kahjustab see kogu organisatsiooni mainet ning sellisele käitumisele järgneb alati vastutusele võtmine. Kõige karmim karistus ametniku jaoks on teenistusest vabastamine, sest ebaaususe tõttu ei ole organisatsioonil võimalik temaga enam koostööd jätkata.
Tulles konkreetse kaasuse ja nädala algul ilmunud juhtkirja juurde, milles kirjeldati, kuidas Ida prefektuuris tehakse ametnikest tankiste, tunnen kohustust ja vajadust seda selgitada.
Eraldi patrulltoimkondade vanemaid ette ei valmistatagi. Otsuse, kes on konkreetse patrulltoimkonna vanem, langetab välijuht. Tema teab oma vahetuses töötavaid ametnikke kõige paremini nii nende oskuste kui ka võimete poolest. Alati on vahetuse vanemaks määratud ametnikul võimalus avaldada oma arvamust, vanema rollist keelduda. Kedagi ei sunnita seda rolli vastu võtma ja igaühe arvamusega arvestatakse. Seega ei saa seda liigitada ei väär- ega ka kuriteo alla.
Sündmuskohal peab vastutav, olgu selleks siis patrulltoimkonnavanem, välijuht või operatiivjuht, selgelt korraldusi jagama ning tekitama mõistliku juhtimisahela, et kogu sündmus saaks väärikalt ja seaduse mõistes õigesti lahendatud. Juhul kui patrulltoimkonnavanem tunneb, et lahendamisel jääb teadmistest puudu, on tal kohustus teavitada sellest välijuhti, kes teda abistab või vajadusel juhtimise üle võtab. Lisaks kriminaalmenetlusele alustati juhtunu kohta ka distsiplinaarmenetlus, mille käigus selgitati välja, et kõnealusel sündmusel ei soovinud toimkonnavanem välijuhi abi. Distsiplinaarmenetlus lõppes aga otsusega mõlemad ametnikud teenistusest vabastada. Üks ametnikest tunnistas end süüdi ning nõustus otsusega. Teise ametniku puhul annab otsuse õiguspärasusele hinnangu juba riigikohus.
Juhtum on kahetsusväärne ja tegime sellest ka omad järeldused ning muudatused erinevate taktikate osas, et edaspidi taoliseid sündmuseid vältida. Ma annan endast parima ja kaasan kogu oma meeskonna, et näidata, et oleme siiski turvalisuse tagajad ja inimesed võivad ka edaspidi häda korral meid appi kutsuda.