IŽ-i kuuri klubis askeldab õliste kätega hingekarjane

Margus Martin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe õige nõukaaegse masina pagasiruumist leiab alati nii originaaltöövõtmete komplekti, meditsiinitarvikute koti kui ka kunagise suure kodumaa teedeatlase.
Ühe õige nõukaaegse masina pagasiruumist leiab alati nii originaaltöövõtmete komplekti, meditsiinitarvikute koti kui ka kunagise suure kodumaa teedeatlase. Foto: Meelis Meilbaum

Gunnar Kotieseni tehnikahuviga kursis olevad tuttavad teavad: kui mees vabal päeval otsekohe telefonikõnele või sõnumile ei vasta, siis järelikult putitab ta kamraadidega mõnd tsiklit, naeratus huulil. Üheks võimalikuks variandiks on veel, et mees tiirutab Moskvitšiga sõitmisest vaimustunud ja peagi kolmeaastaseks saava pere pesamuna Joeliga mööda linna.

Paljudele on seni teadmata, et Rakvere Karmeli koguduse 43-aastane pastor Kotiesen on ühtlasi üks ennast humoorikalt IŽ-i kuuri klubiks kutsuva väikese sõpruskonna liige. Teda ja veel mitut Karmeliga seotud inimest, Gunnar Kotieseni nooremat venda Gert Kotiesenit ning kambajõmme Andrus Mändi ja Raigo Võrnot, liidab lisaks kogudusele ühine kirg vanade Vene IŽ-mootorrataste vastu.

Jumalakarjane tähendab, et on selle va õlivärgiga kokku puutunud juba alates lapsepõlvest. Oma rolli mängisid nii autojuhina töötanud isa ja koju tellitud venekeelne autoajakiri Za Ruljom kui ka igasugusel tehnikal näppupidi kallal olnud sõbra- ja naabripoisid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles