Raamat “Eesti hariduse 100 aastat” kutsub lugeja teekonnale läbi rahvusliku kooli ajaloo, taustaks Eesti rahva ja riigi sündmusterikas heitlik saatus I maailmasõja lõpust 2018. aastani. Raamatu autorid Väino Sirk ja Veronika Varik ütlevad selle lõppsõnas, et kirjutasid teose veendumuses, et “minevikus ilmutatud mentaalne kindlus aitab meil jätkuva rahvusvahelistumise tingimustes ilmutada eneseteadvust ja väärikust”.
“Eesti hariduse 100 aastat” keskendub üldistele Eesti haridusloo arengusuundadele ja pildimaterjali leiab riigi eri paigust. Lääne-Virumaalt on paar huvitavat sõjaeelset pilti: Jäneda põllutöökooli õpilastest külvikut töökorda seadmas ja Porkuni kurtide kooli lastest aiatööl.
Ja tahame või mitte, mõjutavad meie praegusigi tegemisi omaaegsed ladinakeelsed kirikukoolid, Bengt Gottfried Forseliuse keelt ja haritud eestlast loov töö ning Georg Friedrich Parroti valgustusideed, mis kõik jäävad selles raamatus kirjeldatust varasemasse aega, kuid on ometi meie haridusloole lause pannud.