Päästeamet tunneb muret päästerõngaste varguse pärast

Eva Klaas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet on mures veeohutuspüstakute rüüstamise ja päästerõngaste varguse pärast.
Päästeamet on mures veeohutuspüstakute rüüstamise ja päästerõngaste varguse pärast. Foto: Kristjan Teedema

Viimase kuue aasta jooksul on päästeamet paigaldanud valveta ujumiskohtade juurde veeohutusest kõnelevaid infotahvleid koos päästevahenditega.

"Kahjuks rüüstatakse igal suvel veeohutuse abimehi veeohutuspüstakuid, varastatakse päästerõngaid või viskeliine ning lõhutakse kellegi valmistatud stend. Paneme kõikidele inimestele südamele, et püstakutel olevad päästevahendid on mõeldud veeõnnetusse sattunud inimese päästmiseks ning kindlasti ei tohi vahendeid rikkuda ega varastada. Seetõttu on ka päästerõngal lause „Kui varastad päästerõnga, varastad elu“, sõnas Ida päästekeskuse nõunik Liina Järvi.

Lääne-Virumaal on paigaldatud 46 veeohutuspüstakut, korras on neist vaid 23. Korras püstakutel on uppumisohtu sattunud inimese päästmiseks päästerõngas ja viskeliin. Ida-Virumaale paigaldatud 36 veeohutuspüstakust on korras vaid kaheksa.

Kui 2012. ja 2013. aastal valmistas ja paigaldas päästeamet infotahvlid valdavalt ise, siis alates 2014. aastast on infotahvlid valmistatud ja paigaldatud koostöös kohalike omavalitsustega. "Seda selleks, et suurem hulk veekogusid saaks infotahvli ja päästevahenditega varustatud," sõnas Järvi. Kaks aastat tagasi sai projekt aga veelgi suurema hoo, kui jõud ühendati koristuskampaania "Teeme ära!" meeskonnaga. Veeohutusstendi püstitamine veekogude äärde sai üheks talgupäeva fookusteemaks ja osutus talguliste seas väga populaarseks. Talgutel pandi lisaks juba paigaldatud 180 infotahvlile üle Eesti paika 496 veeohutusstend koos päästevahendite ja infotahvlitega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles