Isamaa ilu hoieldes

Marko Pomerants
, riigikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Pomerants.
Marko Pomerants. Foto: Meelis Meilbaum

Teadlikud teavad, et tegu on Jüri Leesmendi laulutekstiga. Korrektsuse huvides märgin selle fakti ära. Teisel juunil, kui ühe teise laulu kohaselt on soovijad saanud pruuniks, tänavu ilm toetas ka, kogunes Viljandisse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit suurkogu, et lugeda erakondade liitumine lõppenuks. Kaksteist aastat on möödas, on ka aeg. Seega, daamid ja härrad, ei mingit Liitu, hoopis erakond Isamaa.

Üks alaline virikott kommenteeris sotsiaalmeedias mu vastavat postitust järgnevalt: “Lehma võib ju lambaks nimetada, aga villa ta ikka ei anna.” Tõesti õige tähelepanek. Maamees, ja seda see viriseja on, peaks ju teadma, et lehm annab piima, liha või siis mõlemat. Vaatasin, kuidas meil riigis olukord lehmanimedega on. Kõige populaarsem on Mustik, neid on tuhandeid, kümnendal kohal oli Kalli, aga leiab ka 219 Tuvi, linnupiimast olete ju ka kuulnud, 11 Sääske ning 10 Kaamelit. Olen oma elu jooksul ka kaamelipiima joonud, korduvalt.

Erakondade nimed võivad kajastada nende maailmavaadet traditsioonilisel vasak-parem-skaalal. Näiteks Eestimaa Ühendatud Vasakpartei või Parempoolsed. Viimasest on Eesti oludes kümneaastase evolutsiooni käigus saanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes hoopis vasakul. Juhtub! Erakonna nimi võib markeerida orienteeritust muutustele, mille stiilinäiteks on Eesti Reformierakond või tuumvaldkonna kajastamine nimes. Meelde tuleb erakond Eestimaa Rohelised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles