Kunda 80 – elujõuline linn läbi aja ja loo

Uno Trumm
, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupmees ja linna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu esimees Rudolf Reinhold Uusvell
Kaupmees ja linna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu esimees Rudolf Reinhold Uusvell Foto: Eesti Tuletõrjemuuseumi Kogu

Tsemendilinnana tuntud Kunda tähistas suurt ja olulist juubelit. Kaunilt roheline linn on kasvanud suureks sealsete inimeste kirega pooleks.

Elujõuline linn

19. aprillil 1938 kehtestati riigihoidja Konstantin Pätsi dekreediga linnaseadus, mis jõustus 1. mail 1938. Sellega muudeti kõik senised alevid – kaasa arvatud Kunda – linnadeks. Linnaks saades oli Kunda pindala 950,6 hektarit, millest kiviehitiste all oli 11,95, puuehitiste all 161,9, puiesteede, avalike platside ja parkide all 60,8 ja tööstusettevõtete all 284 hektarit. Hoonestatud linnaosa tänavate pikkus oli 6,3 kilomeetrit, kanalisatsioonitorustiku ja suletud kanalisatsiooni pikkus 5,6, veetorustiku pikkus 1,7 ning lahtiste kraavide pikkus 12,6 kilomeetrit. 1. mail 1938 oli Kundas 1923 elanikku, kellest umbes 1500 olid töö või peresidemete kaudu seotud tsemendivabrikuga. Linna vahepeal vähenenud rahvaarv oli 1930. aastate lõpul taas tõusuteel. Hoolimata sellest, et pärast sakslaste ümberasumist 1939. aasta oktoobris pea kõigi teiste Eesti linnade rahvaarv langes, oli Kundas elanikke hoopis rohkem kui 1938. aastal. 1. veebruaril 1940 elas Kundas 918 meest ja 1038 naist, kokku 1956 elanikku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles