Enamik elektriõnnetusi juhtub kodus ja väikelastega

Väikelastega juhtub palju elektriõnnetusi. Foto: Djedzura

Eelmisel aastal registreeriti 41 elektriõnnetust, millest ligi 80% leidis aset kodus. Viimaste aastate andmete põhjal juhtub iga viies elektriõnnetus väikelastega.

Tehnilise järelevalve ameti andmetel sai 2017. aastal elektrilöögi viis väikelast, kes pistikupesa kontakti esemeid olid pistnud. Sel aastal on samalaadseid õnnetusi väikelastega registreeritud juba neli.

Kuigi elekter on kõikjal meie ümber ja tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa, ei tohi unustada nähtamatu, värvitu ja lõhnatu elektri ohtlikku poolt. Eesti suurim võrguettevõte Elektrilevi osaleb igal aastal päästeameti korraldatavates laagrites „Kaitse end ja aita teist“, kus Elektrilevi vabatahtlikud õpetavad lapsi elektriohte märkama.

„Noored teavad, et elekter on ohtlik, kuid ei võta elektriohtu kuigi tõsiselt. Igal aastal kuuleme lastelt väärarusaama, et natuke elektrit või särtsu ei tee paha. Siin on oma roll ka tele- ja filmitööstusel, kus elektrilöögi saanud kannatanul juuksed püsti tõusevad ja tahma lendab. Tegelikkuses on elektrilöök eluohtlik ning võib heal juhul lõppeda raskete põletustega,“ rääkis Elektrilevi vabatahtlik ohutuskoolitaja Viljar Varimaa.

Selleks et elekter ohtlikuks ei muutuks, räägi lastele kodustest elektriohtudest järgnevat:

·         Õpeta lapsi elektritarvikuid õigesti kasutama! Juhet tuleb pistikupesast välja tõmmata pistikust kinni hoides, mitte juhtmest tirides – juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada.

·         Katkiseid juhtmeid ei tohi puutuda! Räägi lapsele, et katkistest elektriseadmetest ja pistikutest tuleb kohe vanemaid teavitada. Nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada elektrilööki.

·         Nutiseadmeid ei tohi kasutada ega laadida umbses kohas, pärast laadimist eemalda laadija vooluvõrgust.

·         Elekter ja vesi ei sobi kokku. Elektriseadmeid ei tohi kasutada märgade kätega ning kindlasti mitte vannis või duši all.