Meresõbrad seilavad võõrastel vetel

Kirke Tobreluts
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noored meresõbrad harjutamas tasakaalu aerulaudadel.
Noored meresõbrad harjutamas tasakaalu aerulaudadel. Foto: Marianne Loorents

Eisma sadamas tegutseb pop-up-merekooli Meresõber laager, mis on ühtlasi juubelikingitus Eesti vabariigile. Laager annab noortele merelkäimise kogemuse ja tutvustab vaba aja veetmise võimalusi. Meresõbrad saavad omal nahal proovida purjetamist, lohesurfi, kajaki ja aerulauaga sõitmist.

Praegu laagri projektijuhi rollis olev Valdor Telve on endine veespordi algõppe treener ja hobipurjeteja, kelle kanda on laagri logistika ja organiseerimistöö. “Ma olen ka esimest aastat, mulle on see väga uus ja huvitav projekt. Hea viis suve veeta,” ütleb Telve. Laagris on lapsed 8.–16. eluaastani, kuid veespordi puhul ei olegi Telve sõnul vanus eriliseks näitajaks. “Vee peal on kõik võrdsed, oskused loevad,” ütleb ta. Enne veele minemist tuleb aga nädalapikkusest laagrist loovutada üks päev veeohutusest ja päästmisest rääkimisele. “Selleks on meil eraldi õpetusblokk,” räägib Telve. Kõigil on merele minnes seljas päästevest ja jahedama ilma korral kalipso, et ei oleks alajahtumise ohtu. “Veeohutus ongi laagri peamine märksõna,” nendib projektijuht.

Merele ei lähe mitte ainult laagrilised, ka minul on võimalus võtta süda rindu ja hüpata võõrasse vette. Kaldalt lapsi vaadates tundub kõik üsnagi lihtne. Kuigi ma ujuda oskan ja päästevest anti ka, mõistan, et ligikaudu kahe ja poole meetri sügavusel ei ulatu jalad kuidagi põhja. “Jalad ulatuvad põhja küll, kuid pea siis vee peale ei jää,” naljatab Telve. Vettekukkumine on laagri programmi osa. “Üks päev ongi spetsiaalne vettekukkumisharjutus, kõik peavadki meelega vette kukkuma ja siis proovima tagasi lauale saada,” ütleb ta. Päästevest on kõigil seljas ja instruktorid jälgivad olukorda nii veest kui ka kaldalt. Laagri üks instruktor Enely räägib, et isegi kui vee peal paat liigub kuidagi etteaimamatult ja lastel hakkab hirm, siis kaldale tulles ütlevad nad ikkagi, et nii äge oli. Telve sõnul ongi nende eesmärk, et laps läheks laagrist ära hea emotsiooniga. “Laager on huvi tekitamiseks, et nad kunagi pöörduks veesporditrenni või -ringi,” räägib ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles